nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba kindlaksmääratud ekraanirollidest kõrvale astusid, kuulusid näiteks Tom Mix ja Hoot Gibson. Suurima publikumenu osaliseks sai Ameerika tummfilmiajastul Ameerika komöödia, mis levis üle kogu maailma. See juhtus peamiselt tänu Charlie Chaplinile, Buster Keatonile, Harold Lloydile ja ka mõnele teisele andekale koomikule. Stuudiaod mõistsid hästi ka tüpaazrollide väärtust, sest publik sai staari identifitseerida rolli järgi, mida ta mängis. Suurimaid selliseid staare oli Rudolph Valentino, kes tuli teismelisena Itaaliast Ameerikasse, sai seal professionaalseks tantsijaks, ning peagi sai temast ekraanil armastatud latiino- armastaja ja meessoost vambi võrdkuju. 1920. aastate optimismi ja materialismi mõjul hakkas Hollywood esindama glamuuri, aga esitas väljakutse ka konventsionaalsele moraalile
kõik see õrnus lõpuks ta enda vastu tööle hakkab K: õõ et koomikutega on õõ see lugu jällegi et pf võiks siin seda noh kohe diskleimerina pakkuda kui oma oma sellist arusaama sest mitte kui mingit sellist psühholoogilist lähenemist asjale aga noh (.) aga koomiku vajadus teisi lõbustada ja ja ja see (.) sellest koorub võibolla välja see et ä kõikidel teistel ta ümber on nagu tuju taevani aga tema=ise on nagu selline nukrakene eks=ole (.) ja $jaah$ ja koomikule on hästi tähtis kohe nagu vahetu reaktsioon ja niipea kui nagu võibolla kui seda ei tule ää siis ää õ (.) langetakse musta masendusse et võibolla seal (.) noh üks võibolla mingisuguseid selliseid otsitud põhjuseid noh minu=poolt otsitud põhjuseid võibolla on see et ta ju telemaailmas õ praegu üritas ka (.) ääm ilma teha ühes telesarjas telesarjaga the kreisi uans mis siis lõppes pärast esimest hooaega sest no telejaam tõmbas stepsli seinast välja [ja] J
annaabi.ee 
