Sellest ka nende nimi (futuro-tulevik it.k.). Huvitav on see, et futurism kui nähtus tekkis alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Umbes nii, nagu filmilindi igas kaadris on liikuvad jalad pisut erinevas asendis. Sellelaadset kujutamist oleme näinud tänapäeva koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra. Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need uutmoodi kokku nagu kubistidki, samas piirjooni hägustades, nii et kujutatav näib hajuvat ümbritsevasse ruumi. Need pildid on rohkem abstraktsemad. Mõned futuristid saavutasid liikumise tunde vaid erksate värvide ja kompositsiooni abil.
Joon –Jooni on kasutatud tegelaste ning tausta kontuurideks, need on suhteliselt robustsed kuid siiski lainjad, sest kõike on kujutatud realistlikult- nt Donald Ducki nina ja Mickey Mouse kõrvad on ümarad kuid sulla lauad on siiski sirgjoonelised. Musta värvi on kasutatud piirjoontena, et rõhutada igat objekti omal moel. Vormid –Taoline vormivalik on seetõttu, et teha seda realistlikuks nii nagu on kujutatud Walt Disney koomiksites Donald Duck-i ja Mickey Mouse-i. Lisaks ma arvan, et see vorm on seetõttu lihtne, et mitte ajada pilti liiga kirjuks, sest muidu pildi vaataja hakkaks keskenduma muudele pisidetailidele mitte pildi sisule ning mõttele. Vorm on mahuline, reeglipärane. Tekstuur –Tekstuur on sile, sest see on maal. Kompositsiooni ülesehitus - Kompositsioon on üles ehitatud nii, et välja tuua keskel tegelased ning nende tegevus
alguses paberil: kirjeldati oma ideesid nn.manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Uue kunsti juurutamine ei läinud siiski ladusalt vaid kujunes omapäraseks kunstistiiliks alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Sama laatset kunsti on näinud paljud lapsed koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu või mõnda kukkuvat objekti. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra. Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need uutmoodi kokku nagu kubistidki. Seda tehes muutusid pildid pigem abstraktseteks. Sõda lõpetas futurismi("Modern art", 2007, lk 191) (Severini, 1920)
te järgnevalt näete, on õudusunenägu rebitud Kafka raamatutest." "Ekstreemkummituspüüdjate" esimese hooaja, üheteistkümnendas osas, putukas-koletis kutsub end Gregor Samsaks, kui proovib üht inimtegelast võrgutada Jack Feldstein lõi tribüüdi neoonanimatsiooniga "Shmetamorfoos", mis räägib putukast, kes hüsteeriliselt hüppab psühholoogi juurde, anudes päästmist. 14 Koomiksites Kurikuulus Ameerika animaator Robert Crumb joonistas illustreeritud adaptsiooni, mis esineb raamatus "Tutvustades Kafkat". Koomiksiraamatus "Johnny, sarimõrvarlik maniak", painab Johnnyt prussakas, kes ilmutab end tema majja, olenemata mitu korda Johnny on talle juba otsa peale teinud. Putuka nimi on "Mr. Samsa" "Simpsonite" raamatus "Õuduspuumaja" tegi Matt Groening "Metamorfoosist" paroodia tituleerides teose "Metamorphosimpsonsiks". Peter Kupe on teinud koomiksiloo "Metamorfoosist".
Kriitiline teooria tänapäeval Euroopas on põhitegijad Jürgen Habermas ja Albrecht Wellmer. Habermas on suur teoreetik, opereerib abstraktsiooni piiril, praagib välja positivismi, rõhutab materialismi. Ta raamatuid on väga raske lugeda. USAs eksisteerib mitmeid keskusi ja liit, erinevalt Euroopast pole neil ajakirju. LadinaAmeerikas on küllaltki levinud. Näiteks Ariel Dorfman ja Armand Matterlart kirjastasid 1975 "Kuidas lugeda Piilupart Donaldit: riiklik ideoloogia Disney koomiksites." Brasiilias ja Mehhikos on kommunikatsiooniõpetamine väga levinud. Marxi ja kriitilise koolkonna toetus kommunikatsiooniuuringutele See on kui idee ja kontseptsioon empiirilistele teadlastele. Jameson, Fredric 1997 Postmodernism ja tarbimisühiskond Vikerkaar 1 /128 141 Lipping, Jüri 1997 Postmodernism marksistlikult positsioonilt Vikerkaar 1 / 142 149
annaabi.ee 
