Kuid selle teooria kohaselt on aegruum tasane, s.t, et iga vabalt liikuva vaatleja poolt mõõdetud aeg kasvab aegruumis ühtlaselt ülikauge mineviku miinus lõpmatusest kuni ülikauge tuleviku pluss lõpmatuseni. Aeg, mida mõõdab igaüks neist, on kasutatav lainefunktsiooni määramiseks Schrödingeri võrrandi järgi. Niisiis jääb ka erirelatiivsusteoorias determinismi kvantteisend püsima. Üldrelatiivsusteoorias aga pole aegruum enam tasane, vaid kõver, seda on aine ja energia koolutanud. Päikesesüsteemis on aegruumi kõverus vähemasti makroskoopilises skaalas nii tühine, et ta ei sekku aja tavapärasesse käsitusse. Kui aga aegruum on kõver, siis on võimalik, et aegruumil on struktuur, millega ei sobi Tähelt eemalduv valgus Massiivne täht peab valguse kinni enam iga vaatleja jaoks ühtlaselt kasvav aeg nagu on
Kuid selle teooria kohaselt on aegruum tasane, s.t, et iga vabalt liikuva vaatleja poolt mõõdetud aeg kasvab aegruumis ühtlaselt ülikauge mineviku miinus lõpmatusest kuni ülikauge tuleviku pluss lõpmatuseni. Aeg, mida mõõdab igaüks neist, on kasutatav lainefunktsiooni määramiseks Schrödingeri võrrandi järgi. Niisiis jääb ka erirelatiivsusteoorias determinismi kvantteisend püsima. Üldrelatiivsusteoorias aga pole aegruum enam tasane, vaid kõver, seda on aine ja energia koolutanud. Päikesesüsteemis on aegruumi kõverus vähemasti makroskoopilises skaalas nii tühine, et ta ei sekku aja tavapärasesse käsitusse. Kui aga aegruum on kõver, siis on võimalik, et aegruumil on struktuur, millega ei sobi Tähelt eemalduv Massiivne täht valgus peab valguse kinni enam iga vaatleja jaoks ühtlaselt kasvav aeg nagu on
annaabi.ee 
