Näiteid ühe liigi võrdlemisest teiste liikidega. Käitumise evolutsioonilise kujunemise tõenäolistest põhjustest ja mehhanismidest võib aimu saada ka tänapäeva liikide omavahelise võrdlemise abil. N: kaljukajaka võrdlemine teiste kajakatega. Kokkuvõttes järeldas uurija, et kaljukajaka teistest kajakatest erineva käitumise evolutsiooniliseks põhjuseks on tema elama asumine kaljudele, mille tagajärel loodusliku valiku teel tekkisid sobivad kohastumused. N: koolobuste eluviis – ühtedel suur kari ja ala, teistel väike. Uurija seletus: koolobuste käitumuslike erinevuste põhjuseks on tava-punakoolobuse vajadus mitmekesisema toidu järele. Probleemid võrdleva meetodi kasutamisega käitumise evolutsiooni tegurite uurimisel. (1) seos käitumismustri ja mingi muu tunnuse vahel võib olla mitte põhjuslik, vaid juhuslik. (2) isegi mitmeliigiliste võrdluste puhul on ikkagi keeruline tõestada, mis on põhjus, mis tagajärg
müütide tekkele, mis on kontrollimisel aga osutunud põhjendamatuteks. Selliste müütide heaks näiteks on arvamus, et flamingode roosa värvus on tekkinud kohastumusena kiskjate vastu, kuna need ei märka loojangutaevaga ühte sulavaid flamingosid seetõttu nii kergesti. Kahtlust, kas tegemist on juhuse või ikkagi põhjusliku seosega, aitavad hajutada mitmeliigilised võrdlused, kus kahe liigi omavahelise võrdlemise asemel (nagu koolobuste puhul) või ühe liigi võrdlemise asemel teiste liikidega (nagu kaljukajaka puhul) võrreldakse omavahel sõltumatute liikide rühmi. Näiteks, kui lisaks kaljukajakale uuriti veel ühe teise kaljudel pesitseva kajakaliigi - hoopis teises maailma piirkonnas, Galapagosel elava öökajaka - käitumist, selgus, et selle liigi käitumuslikud iseärasused sarnanevad suurel määral kaljukajaka omadele. Selline avastus vähendas
annaabi.ee 
