kohandunud haaramiseks. Öise eluviisiga väikesed loomad, elavad troopilistes metsades N. loorid, kandlased, leemurid. 19 Ahvilised - on neljajalgsed suudavad nad sirgelt istuda ja seisavad vahel püsti. Iseloomulik lame rindkere, karvane nina, suhteliselt suur aju, sügav alalõug ja terwavad kihavd. Enamikul ahvilistest lühike lame inimnäole sarnane koon. Vana Maailma ahvid (N. paavianid, koolobused, languurid) ja Uue Maailma ahvid (N. mustkäpp-ämmalahv) Inimahvid – seisavad püsti, lai rindkere. Jagunevad väiksemateks inimahvideks (N. gibonid) ja suuremateks, inimesele kõige sarnasemateks inimahvideks (N. orangutanid, gorillad ja šimpansid). Uue Maailma ahvid – ninavahesein paks, ninasõõrmed teineteisest kaugel ja külgedele suunatud nt. marmosetid ja möiraahvid n mustkäppämmalahv Vana Maailma ahvid – ninavahesein õhuke, ninasõõrmed lähestikku ning suunatud allapoole
haistmismeel. Neil on suured silmakoopad. Suurem osa elab puu otas, siis jäsemed kohandunud haaramiseks. Öise eluviisiga väikesed loomad, elavad troopilistes metsades N. loorid, kandlased, leemurid. Ahvilised - on neljajalgsed suudavad nad sirgelt istuda ja seisavad vahel püsti. Iseloomulik lame rindkere, karvane nina, suhteliselt suur aju, sügav alalõug ja terwavad kihavd. Enamikul ahvilistest lühike lame inimnäole sarnane koon. Vana Maailma ahvid (N. paavianid, koolobused, languurid) ja Uue Maailma ahvid (N. mustkäpp-ämmalahv) Inimahvid seisavad püsti, lai rindkere. Jagunevad väiksemateks inimahvideks (N. gibonid) ja suuremateks, inimesele kõige sarnasemateks inimahvideks (N. orangutanid, gorillad ja simpansid). 16.3.9.2.2.11. Selts: Jäneselised (Lagomorpha) Teine komplekt ülemisi lõikehambaid, pikad kõrvad, hästi arenenud tagajalad. Suured kõrvad, hea kuulmine. N. viiksjänes, halljänes, küünisküülik 16.3.9.2.2.12
annaabi.ee 
