4. Nekroosi lõpe Ennistumine e.restitutsioon, Organisatsioon, Kapseldumine e. inkapsulatsioon, Hüalinoos, Kivistumine e. petrifikatsioon, Tsüst, Rebend e. ruptuur, haavandumine e. ultseratsioon, Köndistumine ehk mutilatsioon, Tühik ehk kavern, Sekvestratsioon 5. Surma mõisted Üldine surm, agoonia, kliiniline surm, ajusurm, bioloogiline surm, füsioloogiline surm, patoloogiline surm, postmortaalsed e. Koolnumuutused. 6. Koolnutunnused eesti, ladina keeles(3) /seejuures koolnulaigud jaguneb kaheks, koolnulaostus kolmeks koolnukülmus (algor mortis)- a/v protsesside lakkamisest tingitud jahtumine, kui ümbritseva kk-a temp. on alla 37 kraadi. Kui surma eel esinesid palavik ja krambid, on jahtumine aeglasem. koolnukangestus (rigor mortis)- protsessi aluseks on piimhappe hulga tõus ja ATP defitsiit lihastes. Kangestus algab näolihastest paar tundi peale surma, esimese
Kui vaatlusel tekib läbiotsimise või äratundmiseks esitamise vajadus, siis teostab uurija need toimingud. Laiba vaatlust toimetatakse sündmuskohal või laiba muus asukohas. Laiba vaatlusel selgitatakse: 1) laiba isik või tundmatu laiba puhul antakse selle kirjeldus; 2) laiba asukoht, asend ja poos; 3) laiba juures olevad kuriteojäljed ja asjad; 4) kuriteojäljed laiba katmata kehaosadel, rõivastel ja jalatsitel ning kaetud kehaosadel; 5) koolnutunnused; 6) muud kriminaalasja lahendamiseks vajalikud tunnused. Võimaluse korral toimetatakse laiba vaatlust kohtuarsti või asjatundja osavõtul, kelle ülesanne on: 1) sedastada surma saabumine, kui see ei ole ilmne; 2) abistada uurimisasutuse ametnikku vaatluse toimetamisel, et koguda ja talletada ekspertiisiks vajalikke lähteandmeid. Dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks
annaabi.ee 
