Niisiis ei ole ta elupaiga suhtes valiv. Enamasti on pesa kõrvalises võsastunud kohas, aga võib asuda ka küla või tee lähedal. Kährik tegutseb peamiselt videvikus ja öösel, aga vahel ka päeval. Öö jooksul liigub ta soojal aastaajal 1012 km, aga talvel vaid paarsada meetrit. Erinevalt rebasest ei liigu kährik sirgelt, vaid teeb alatasa haake ja uurib kiirustamata läbi kõik kohad, kust loodab midagi söödavat leida. Tihti kõnnib ta mööda veekogude kaldaid ja koolmekohti. Pehmesse lumme vajub ta sügavale sisse ning tekitab sinna oma lühikeste jalgade ja kõhuga vao. Toidu suhtes ei ole kährikud valivad. Nad söövad õigupoolest kõiki, kellest jõud üle käib: peamiselt närilisi, kuid ka linde ja nende mune, konni, roomajaid, putukaid, uimaseid kalu ja limuseid, samuti raibet. Palju võivad nad süüa niisugust taimset toitu kui marju, puuvilju ja teravilju, eriti kaera. Kährik on ainus koerlane, kes teeb taliuinakut
näidised valmisid 1938. aastal. Uue mootori kõrval oli tehtud mitmeid täiustusi nagu pikemad esivedrulehed, efektiivsemad pidurid, uus instrumendipaneel jms.GAZ 11-73 mudel võeti aluseks GAZ 11-40 kabrioleti loomisel, mille tootmine paraku tänu sõjale katkes. Kuid V.A. Gratchevi poolt disainitud GAZ 61 oma kõikide vedavate ratastega läks masstootmisse. See mudel oli võimeline ronima kuni 38-kraadisesse mäkke ning ületama kuni 720 mm sügavusi koolmekohti. Mõnede spetsialistide arvates oli maastikuauto GAZ 61 teatud ratastega varustatuna isegi parem kui poolroomikmasinad. 1930-te aastate lõpuks arenes GAZ tehas Nõukogude Liidu juhtivaks autotootjaks ning koostas selle ajaga 450 000 sõidukit. Juurutati 17 mudelit ja erinevat sõidukiversiooni. Tehase toodang moodustas 68,3 % kõigist Nõukogude Liidus valmistatud sõidukitest. Suurimat rolli selles mängis ilmselt tehase esimene direktor, S.S
annaabi.ee 
