raamatuid) Tema arvates oli lastekirjanduse põhiülesandeks eeskuju andvate ja hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada. Saksalas ilmus Juhan Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus propageerib järgmisi mõtteid: lasteraamatuid võivad kirjutada ainult küpsed kirjanikud; lastele pakutavad kirjanduslikud ,,kujud" peavad lihtsad, kuid seejuures vooruslikud olema; keel olgu kerge ja luulelise kõlaga; sõnadega ei tohi ,,koolmeisterdada"; lastele on sobimatud romaanid ja luuletused, röövjutud Kunder oli lastekirjanduse teooria rajaja (esitab lastekirjanduse funktsioonid ja printsiibid). Funktsioonid: õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline. Printsiibid: eakohane ja temaatiline Parijõgi saksa eeskujul laste-ja noorsookirjanduse juurutamine 19. SAJ. LÕPU AUTOREID EESTI LASTEKIRJANDUSES Juhan Kunder- TÕSi kasvandik, pedagoog Rakveres. Looming: ,,Lood lastele",
hirmutavate kujutluspiltide loomine, et nende läbi last vooruslikuks kasvatada (toetub saksa eeskujudele). 1889 ilmus Sakalas J.Liivi artikkel ,,Laste kirjavara", kus ta propageerib järgmisi mõtteid: * lasteraamatuid võivad kirjutada ainult küpsed kirjanikud, lastele kirjutamine pole mitte ,, nooruse" töö * lastele pakutud kirjanduslikud kujud peavad olema lihtsad, kuid sealjuures vooruslikud olema * keel olgu kerge ja ,,luulelise õhuga" * sõnadega ei tohi ,,koolmeisterdada" * lastele ei sobi romaanid ja luuletused Liiv eitas Rinaldo Rinaldiinisid jt röövlimuinasjutte Eesti kirjanikest sobisid tema meelest lastele lugemiseks J.Kunder, J.Pärna, J.V.Jannsen Sajandi lõpukümnendil pööratakse suurt tähelepanu lastekirjanduse probleemide üle. Kurdetakse lastele sobiva lugemisvara puudumise üle. Tol ajal lastele u. 150 raamatut. Oldi üksmeelel, et lastekirjanduses on oluline osa rahva hariduse ning kultuuritaseme
annaabi.ee 
