imago. Romantismi ajal seoses tema subjektiivsusega kerkib esile kuntsniku aktiivsuse nõua. Romantiline kuntsnik ei sotsiaalne nagu oli valgustuslik kirjanik. Kuntsnik eemaldub ühiskonnast ja loob iseenda maailm, see maailm on kui hingeabi, sest selles maailmas hingeliselt olemine on kuntsnikule ja lugejale abiks ja aitab tal elada. Sellise esteetilise maailma looja on äärmiselt võimekas inimene - geenius. Romantismi üks iseloomulikke jooni on koolkondlus - tehakse rühmitused ja rühmitusel on kergem läbi lüüa. Kirjanduse institutsioon oli juba tekkimas sel aeg. Geeniuseks tõusmine oli oluline. Romantikute meelest kunst ongi väärtus omaette väärtus - loosung kunst kunsti pärast. Romantikute puhul järgnevad vormiuuendused võrreldes varasemaga. Romantikute jaoks oli vorm midagi sisse sündinud (sisusse sündinud?). Friedirch Schlegel on algteoreetik: kirjutis ei pea olema loogiline konstruktsioon, vaid kirjutis
Romantismi puhul on tähtis see et kunsti nähti kui eraldi maailma (Schlegel). Kunstniku ülesanne ei olnud peegeldada maailma mis on, vaid luua mingi omaette maailm, kas nt muinasmaailm või muusikamaailm vms. Maailm on nagu hingeabi, sest seal hingeliselt olemine on nii kunstnikule kui ka lugejale abiks. Esteetilise maailma looja oli äärekalt võimekas inimene, ja siin tulebki mängu sõna 'geenius'. Romantismi üks iseloomulikke jooni oli koolkondlus. Tehakse rühmitusi, sest nii on kergem läbi lüüa. Kirjanduses peab üksikisik olema tõeliselt geniaalne et üksi läbi lüüa. Parnassos mägi kus vanas kreekas elasid kunstile pühendunud inimesed. Ka meie kasutame sõna 'geenius' endiselt, kuigi järjest vähem. Romantikute jaoks oli kunst väärtus omaette. On puhtalt esteetiline nõue. St kunst kunsti pärast. Vormiuuendused klassitsistlik printsiip rakendub vormitäiuse taotlemise abil.