rohkem. Siit võikski öelda et miski pole võimatu, sest härra Keatingu arvates on võimalik muuta õppekava ja seda viisi, kuidas poisse õpetada nii konservatiivses koolis. Pedagoogiline artikkel Welton'i akadeemia Welton'i akadeemia on väga aristokraatlik, konservatiivne ja tunnustatud kool, kus käivad ainult poisid. Mainekas kool on nii seest kui väljast uhke ja kõik poisid on ilusasti tumesinistes koolivormides. Traditsioonid, ühtsusetunne ja distsipliin oli antud koolis väga olulised. Õpetajad ootasid alati oma õpilastelt väga paljut, kuniks kooli saabus ekstravagantne ja ebakonventsionaalne John Keating, kes asus õpetama inglise keelt ja kirjandust. Härra Keating tundus olevat väga vaba mõtlemisega ja tahtis poistele õpetada loomingulisust, mis oli sellest koolist väga ebatavaline ning teised õpetajad ei soosinud seda. See õpetaja oli eriline ja hoopis teistsugune teistest õpetajadest
Minu isa lemmikaine oli koolis kehaline kasvatus. Talle meeldis see, sest siis oli ta osav ja tulev poiss. Mu isale meeldis koolis käia, kuna seal olid tal sõbrad ja tuttavad ning õppimine ei olnud ka raske. Koolitoit ei meeldinud minu isale üldse, see oli temaarus alla igasuguse arvestuse, ta oli õnnelik et oli olemas bufet kust sai osta saiakesi. Tänapäeval on tema kooliaja toiduained keelatud, millest neile süüa tehti. Koolis käidi tema kooliajal riides koolivormides või ülikondades. Algklassides ja põhikoolis oli kõigil ühesugune koolivorm. Keskkoolis oli tegelikult ka, aga Elmu ütels, et kui koolivormiga ei taha käia ja kaelarätti kanda, siis tuleb kanda ülikonda ja lipsu, vahepealsid varjante ei olnud, dressidega ei tohtinud käia. Vahetundide ajal tegid lapsed samu asju mida meie tänapäeval teeme, kes kõndis sõpradega ringi, kes käis suitsetamas, kes õppis koduseid töid, kes mängis mänge.
murelikult. ´´Ära süüdista mind sinu isa tööpuuduses. See on ainult sest tal pole piisavalt osavust...´´ ütleb Jim ikka veel väikese muigega Järsku puhkeb Ann naerma ja lööb Jimmi ees olevat tänavaposti mille sisse tulid mõrad öeldes´´ Nagu ma ütlesin juba... Ma pole vihane.´´ ´´Pole ime, et sa oled karate meeskonna kapten...´´ pomiseb Jim omaette. Kool Kõik jalutavad oma sinistes koolivormides kooli poole. Nende hulgas on ka Jim ja Ann. Seal lähedal on jalgpalliväljak, kus poisid jalgpalli mängisid ja kogematta pääses pall minema ja kukkus Jimmi jalge lähedale. Ta tõstis palli jalgadega ülesse ning virutas selle tugevasti mööda väravavahti väravasse ilma, et ta oleks eriti liigutadagi suutnud. Ann kõnetab Jimmi hämmastusega ´´ Kui sa ei oleks jalgpallimeeskonnast lahkunud oleksid sa olnud kangelane rahvusvahelisesmeeskonnas juba.´´