nad pidid rannas suuseksi tegema.Joosep ja Kaspar otsustasid oma klassikaaslased ra tappa,sest nad olid linud kaugele ning kaspar ja Joosep vihkasid neid. 5.Vanemad viksid oma lastel rohkem silma peal hoida ja rkida nendega koolist ning klassikaaslastest.Panna thele neid ja alati kaitsma.Joosepi isa arvas ,et ta poeg peaks ise selle olukorra lahendama ,kuigi see ei linud hsti. 6.petajad viksid hoida rohkem silma peal,millega pilased tegelevad ja arutleda kooli vgivalla teemadel. Kokkuvtte: Koolivgivalda algatab klassiliider.Kaspar kaitseb seda poissi keda narritakse, kuna tal hakaks sellest poisist(kasparist) kahju.Koolivgivalda saaks lpetada nii ,kui pilased suhtleksid omavahel rohkem.Kaspar ritas kaitsta joosepit nii, et kui keegi lks joosepile kallale siis ta aitas joosepit.vanemad viks oma lastel rohkem silma peal hoida ,siis oleks vib-olla koolivgivalda vhem.petajad viksid rohkem arutleda koolivgivalla teemadel.
Koolivgivald on vga populaarne teema ja hiljuti on sellest aina rohkem rkima hakatud. Vgivalda esineb igas koolis. Kui tiskasvanutele thendab vgivaldne kitumine tavaliselt seda, et kahjustatakse teist inimest fsiliselt, siis koolipilastele thendab vgivald midagi muud. Esiteks, vgivald on midagi halba, millega kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset vgivalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka seda kuriteoks nimetada. Selline lastevaheline vgivald ei pruugi ldse
Koolivlist koostd aitab efektiivsemaks muuta huvigruppide kaasamine. Selgus, et on palju neid, kes vabatahtlikuna on nus koolits kaasa lma (tudengid, vanemad, vanavanemad). Vajalik oleks tihedam infovahetus erinevate institutsioonide vahel ja andmebaaside loomine, et vajadusi ja vimalusi kokku viia. Huviringides osalemine peaks olema vimalik igal lapsel, kes seda soovib. Mistahes vgivald hiskonnas, eriti aga haridusasutuses peaks olema rangelt vlistatud. Talguliste ja meie arvates saaks koolivgivalda ja kiusamist vltida/vhendada, muutes koolissteemi laste jaoks huvitavamaks ja loovamaks, et oleks rohkem praktilist td ning suhtlemist ja vhem faktikeskset tuupimist. pilased on siis rohkem motiveeritud ppima, nad saavad thelepanu, nendega arvestatakse. Oluline on ka petaja roll pilaste suunamisel, petaja positiivne suhtumine lapsesse. Lugedes talguliste mtteid hariduse kohta, tekkis mulje, et enamus talgulisi ei olnud petajad. Seda seetttu, et enamus vljapakutud lahendusi on seotud
annaabi.ee 
