last, keda kunagi paksuks hti. Paljudes koolides on omad karistused neile, kes fsiliselt teisi kiusavad, kuid kas neist on alati kasu? Kui keegi on trjutud ja tema narrimist on juba kunagi alustatud, ega siis naljalt jrele ei jeta. On tehtud mitmeid programme, et koolivgivalda vhendada, kuid kas need ka mjuvad? Mina arvan, et see tuleneb kasvatusest. On nha, et maakoolides ja niteks Lasname ja Mustame koolides on vgivalda rohkem, jrelikult ei ole selle probleemi suurus kikides kohtades vrdne. Koolivgivald on lai miste ja sinna alla kuuluvad mitmed vgivalla liigid ja nii me ei saagi heselt elda, et koolivgivald on kuritegu, sest vahel vib see piirduda ainult mne halva snaga, aga kui juba lapsed fsiliselt viga hakkavad saama, siis tuleb midagi ette vtta ja vigastuste phjustajat ka karistada.
Kui laps on iseloomult agressiivne ja temperamentne, siis vib ta isegi kaklema minna kellegagi, kes on talle halvasti elnud. Raamatus ''Kuidas elad, Ann?'' hakkas Rita koolis Anniga kaklema, kuna Ann oli Ritale halvasti elnud. Selliste tlide vltimiseks tuleks enne melda, mida elda teisele. Samas kui tekib vgivald, tuleks see koheselt lpetada ja ra leppida vastaspoolega, et jrgmisel korral enam arusaamatusi ei tekiks. Vgivald vib tekkida kas vi hest ainsast snast - sdemest tuli, snast tli. Koolivgivald esineb pea igas koolis ja see on alati olnud suur probleem. Selle vltimiseks tuleks vanematel lastele selgeks teha, kuidas vgivallatult kituda ja et kiki probleeme saab ka snadega lahendada. Kui noorukil on tsised probleemid agressiivsusega, siis tuleks tal minna pshholoogi juurde vi jagada seda muret oma lhedastega. Kindlasti peaks ohver rkima vanematele, pedagoogile vi mnele lhedasele koolis kiusamisest. Eelkige tuleks lapsevanematel tegeleda oma lapsega snnist
annaabi.ee 
