Kuid tervis oli juba piisavalt halb. Tema novellid on omamoodi kummalised. Esmapilgul võib seda loomingut lugeda realistlikul tasandil. Juba pealkirjad on väga argised, nt ,,Neljapäev", ,,Küla". Novellid on poeetilised. Mõtted on hüplikud ning seetõttu on raske mõtet jälgida. Novelle läbib inetuse esteetika- poeetiline, ilus inetus. Ta oli siurulastele maskotiks. Henrik Visnapuu (1890- Oli pärit vaesest perekonnast, vanemad olid taluteenijad. Hariduselu oli raske. Koolivennaks oli vahepeal ka Julius Kuperjanov. Õppis Tartu linnakoolis, edasi Saadjärve Ministeeriumikooli pedagoogika klassis. Seal sai tasuta õppida. 1916 lõpetas esternina gümnaasiumi. Edasi läks Tartu Ülikooli õppima (1917). See jäi aga põgusaks, kuna liitus Siuruga ja suhkeldus sellesse. 1917 ,,Amores" 1920 ,,Talihari" Tema jaoks olid luules olulised kõla ja musikaalsus. http://www.nlib.ee/html/expo/kroonikad/sisse.html http://et.wikipedia.org/wiki/Balthasar_Russowi_Liivimaa_kroonika
Sõda algas prantslastele kurvalt. Preislased ja austerlased tungisid kiiresti edasi. 26. aprillil kinkis noor ohvitser Rouget de Lisle [ru´zee dö lill] Strasbourg'is oma rahvale ilusa laulu, mis hakkas hiljem kandma pealkirja "LA MARSEILLAISE"23. Kuid hingesoojusest ei piisanud, sest armeel polnud ei 20 Robespierre [robs´pjeer], Maximilien Marie Isidore de (1734-1794) pärit Arrasi [a´ ras] linnast, õppis Pariisis Collège Louis-le-Grand'is, kus tema koolivennaks ja sõbraks oli Camille Desmoulins; esindas oma kodulinna kolmandat seisust Generaalstaatides; Asutavas Kogus paistis silma viimasel istungil, pannes ette, et keegi ei kandideeri uude parlamendi koosseisu (hästi rumal ettepanek!); Jakobiinide klubis pooldas esmalt konstitutsioonilist monarhiat; alles kuninga põgenemiskatse järel hakkas toetama vabariiklasi; tutvumine noore Saint-Justiga sai tema elu pöördepunktiks; ta loobus
Sõda algas prantslastele kurvalt. Preislased ja austerlased tungisid kiiresti edasi. 26. aprillil kinkis noor ohvitser Rouget de Lisle [ru´žee dö lill] Strasbourg’is oma rahvale ilusa laulu, mis hakkas hiljem kandma pealkirja ”LA MARSEILLAISE”23. Kuid hingesoojusest ei piisanud, sest armeel polnud ei 20 Robespierre [robs´pjeer], Maximilien Marie Isidore de (1734-1794) – pärit Arrasi [a´ ras] linnast, õppis Pariisis Collège Louis-le-Grand’is, kus tema koolivennaks ja sõbraks oli Camille Desmoulins; esindas oma kodulinna kolmandat seisust Generaalstaatides; Asutavas Kogus paistis silma viimasel istungil, pannes ette, et keegi ei kandideeri uude parlamendi koosseisu (hästi rumal ettepanek!); Jakobiinide klubis pooldas esmalt konstitutsioonilist monarhiat; alles kuninga põgenemiskatse järel hakkas toetama vabariiklasi; tutvumine noore Saint-Justiga sai tema elu pöördepunktiks; ta loobus
annaabi.ee 
