Haridus kui võimalus. Haridus kui vajadus. Vajadus teada rohkem. Vajadus teadmisi kasutada elu edendamiseks. Vajadus elu helgema külje leidmiseks. Seda elu helgemat külge hakkas paari aasta eest otsima üks meie asula noormees Mati, kes oli lõpetanud kutse-keskkooli. Püüdis küll leida tööd kodukandis. Mõneks ajaks jaguski tegemisi ühes ja teises kohas. Rahuldust siiski ei leidnud. Juhtus, et kohtus suvise puhkuse ajal endise koolivennaga, kes oli jõudnud olla tööl Norras. Kutsus ka Matit Norra. Otsus tuli kiiresti. Minna! Muidugi! Seal oli võimalus omandada uusi oskusi ja täiendada oma haridust. Mati oli oma kooliajal õppinud inglise keelt. Õnneks oskas tööandja samuti inglise keelt. Nii saigi Mati suhelda ingliskeelselt. Seal korraldati uutele töölistele koolitusi. Nii asus Matigi õppima. Ka norra keelt. Praeguseks on poisil põhiliselt suhtlemiseks norra keel. Tööjuht
aga elav nagu Vanapagan. Nõnda on inimesega siin maa peal: ta kas usub võõriti või elab võõriti. XV lk 134-143 Antsu süda oli vaba ja puhas, tuli uus tööhimu. Jürkale tulid naabrid. Ants renti ei vähendanud, ehkki võttis Jürkalt paremad maalapid ära. Juula ja Jürka vestlus suremisest, taevast-põrgust. Raske haigus võttis nende vanima poja Joosu. Noor Ants tuli välismaalt koos paari koolivennaga. Noore Antsy uppumine. Pime-Mari. XVI lk 143-150 Juula tervis ja jõud ütlesid üles. Kusta tunnistab, et tema uputas noore Antsu. Selles ongi tema ameti pühadus, et tema ei tohi arvestada oma isiklikku südametunnistust. XVII lk 150-156 Juula saab pulbrit. Sureb. Pesamuna Riia.
annaabi.ee 
