Tööprotsess kõigis astmetes tuli õpilasel sooritada iseseisvalt. Meetodi edukuse eelduseks oli õpilase huvi aine vastu. Kooliuuenduse liikumise üheks olulisemaks komponendiks oli kodulooline üldõpetus. Selle käigus sai laps arendada kõiki oma meeli. Tollane haridusminister, Jaan Lattik saatis 1927. aastal alla käsu Võru Õpetajate Seminar sulgeda. Põhjuseks õpetajate ületootmine. Seminari hakkasid kaitsma nii kohalikud kui ka ümberkaudsete piirkondade koolivalitsused. Meedias puhkes sellel teemal disskussioon. Valitsuse survele ei suudetud kuigi kaua vastu panna 1. august 1930. aastal Võru Õpetajate Seminar suleti. (Johannes Käis.. http://www.htk.tlu.ee/kais/elu/vos) Johannes Käisi juhitud Võru Õpetajate Seminarist sai hariduse 160 lõpetanut. Seminari tegevus oli lühiajaline, ent jättis väärtusliku pärandi Eesti koolile. Eesti Õpetajate Liidu juhatus on ütelnud nii: "Võru õpetajateseminar oli koldeks, kus küpsesid kooliuuenduslikud
Võimelmistundide jaoks enamus koolidel kohta ei olnud. Vene koolides oli raskusi riigikeelega. Seal kasutati vanu tsaariaegseid õpikuid, mis ei vastanud Eesti huvidele. Lisaks sellele ei osanud isegi õpetajad eesti keelt. Siiski oli õpilaste olukord seal soodsam, sest õpilasi oli klassis vähem. 4 Koolivalitsus ja õpetajad Vabariigi alguspäevil tegutsesid valdades koolivalitsused, hiljem otsustasid kooli asju vallavolikogud. Üks tähtsamaid koolivalitsuse juhatajaid oli Heinrich Aviksoo, kes oli ühtlasi Rakvere linnapea 1930-1940. Tema ajal ehitati palju ühiskondlikke hooneid, näiteks Rakvere ühisgümnaasium, saksa algkool, teatrimaja ja turukaubamaja. Tema valitsuse ajal nimetati koolinõunikud ka riigiametnikeks ja nad ei allunud maavalitsusele. Kord aastas kontrollisid koolinõunikud õpetajate tööd. Esile toodi 10-15 head ja veidi rohkem nõrku õpetajaid
annaabi.ee 
