3. Koolituse TELLIMINE 4. Koolitusele LÄHETAMINE 5. TAGASISIDE 6. Tulemuste HINDAMINE ja analüüs 7. Järelduste tegemine: ametialane EDUTAMINE: Koolitusprogrammi kootamisel tuleb kindlasti arvestada koolituse tulemuslikkusega. Koolitusprogrammiga kaasneb koolituseelarve, kus kajastuvad koolitusele tehtavad kulutused. Koolituseelarve on dokumenti, mis sisaldab vastavalt koolitusprogrammile planeeritud kulutusi. Selle koostamisel tuleb analüüsida ja hinnata koolitusturgu, et välja selgitada kvaliteedi ja hinna parimat suhet. Tuleb arvestada koolitusalase tagasiside tulemusi, kui tulemuslik oli eelnev koolitus. Koolituseelarve koostamisel on aluseks koolitusfirmade poolt tehtavad hinnapakkumised ja koolitusprogrammid. Koolituseelarves tuleb arvestada püsivate ja muutuvkuludega. Püsivate kulude alla kuuluvad lähetuskulud, transport, majutus, toitlustamine, ruumi üür ,jne. Muutuvkulud on koolitusel osalemise tasu, lektoritasu, koolituseks vajaminevad
ettevalmistusega töötajatele suunatud koolitus ei suuda temale midagi uut pakkuda; Sageli on koolitus huvipakkuv, ent teiste osalejate küsimused suunavad selle teatud kitsamasse valdkonda ning koolitatav ei saa kätte seda, mille järgi tuli. Kõigil kirjeldatud juhtudel on ebaõnnestumise põhjuseks koolitusjuhi ebapiisav ettevalmistustöö. 47 Ta ei ole piisavalt koolitusturgu ja koolitatavate vajadusi uurinud. Sellest, kuidas seda paremini teha, on juttu selle raamatu järgnevates osades. 3. Koolitavate suur töökoormus. Kui arendusjuht vajab arendamiskontseptsiooni ja strateegia väljatöötamiseks kontaktisikuid ja koostööpartnereid kogu organisatsioonist, siis mitmetele töötajatele tundub see ületunnitööna, lisapingutusena, mida nad peavad tegema oma kohustuste kõrvalt. Igal juhul