kuni 900 MW-ni koos vajalike reservvõimsustega. Inimesed Arengukavas öeldakse : Energeetika valdkonna populaarsus on aasta-aastalt suurenenud, kuid siiski ei ole praegune valdkonna kutse-, bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajate arv piisav tagamaks energiasektoris vajalikku töötajate arvu. Samas ei ole ka riigi poolt selgelt kaardistatud koolitustellimus. Arengukavade suundade valguses on võimalik nüüd selgemalt sätestada ka koolitustellimust. Meetme tegevused planeeritakse Energiatehnoloogia programmi raames. Energeetika valdkonna magistriõppe lõpetajate arv 2015. aastaks 2 korda kõrgem kui 2007. aastal (2007: 154 TTÜ energeetikateaduskond+ TTÜ soojus+ Eesti Maaülikool) ENERGEETIKA TÖÖJÕU UURING Praxise uuring Energeetikasektor vajab kümne aasta jooksul üle 6000 töötaja Eesti Elektritööstuse Liit19.08.2011 PRESSITEADEElektritööstuse Liidu tellitud energeetika tööjõu uuringu
o Koolivägivalla vähendamiseks töötame välja üle-eestilise turvalise kooli programmi. o Algatame koolivaramu programmi, toetamaks kooliraamatukogude komplekteerimist kõigi õppe- ja huvitegevuseks vajalike tarvikutega. HARIDUSPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA? o Loome üliõpilastele tingimused õpingute nominaalajaga lõpetamiseks: kindlustame riikliku koolitustellimuse ulatuses, mis tagab kõigile võimekatele noortele tasuta kõrghariduse. Suurendame riiklikku koolitustellimust magistriõppekavadele 20% võrra. o Kindlustame minaalajaga edasijõudnud üliõpilased 130-eurose õppetoetusega kuus ja edukamaid premeerime täiendavalt 65 euroga kuus. o Vabastame tööandja kulutused töötajate tasemeõppele erisoodustusmaksust. o Taastame õppelaenude hüvitamise kultuuri- ja haridustöötajatele ning avalikele teenistujatele. Loome õppelaenude hüvitamise süsteemi üliõpilasvanematele.
IKT sektor väga arenenud, näiteks Soomes töötab IKT sektoris kõikidest töötajatest (protsentuaalselt tööhõivest) üle kahe korra rohkem inimesi kui Eestis. Samas on IKT sektor nii Eestis kui ka mujal maailmas juhtiv oma uurimus- ja arenduskulutustelt, mis annab aluse prognoosida, et tulevikus kasvab IKT sektori osatähtsus. Autori arvates tuleks üle vaadata Eestis antav IKT alase kõrghariduse kvaliteet, kuid samas suurendada ka IKT hariduse riiklikku koolitustellimust, sest ettevõtted tunnevad puudust headest IKT haridustega inimestest. Eesti IKT ettevõtjate seas peaks toimuma ka mõttemalli muutus, sest senine levinud ärimudel, kus müüakse põhiliselt arenduse töötunde, muutub seoses Aasia töötunnihinna odavusega järjest konkurentsivõimetumaks. Eesti IKT ettevõtted peaksid hakkama tegelema, kas valmis toote või teenuse müügiga või looma väärtusvõrgustikke.
annaabi.ee 
