igale inimesele võimaluse enesehindamise kaudu täiendada puuduolevaid oskusi ja sellega tõsta enese väärtust tööturul (nii mitteaktiivsetel inimestel kui ka töötavatel inimestel). Samuti aitab selline info täpsemini suunata töötute koolituspakkumist. 2.4.2 Mõju majandusele Kui oleks hästitoimiv oskuste arendamise koordinatsioonisüsteem, oleks ka info tööturuvajadusest kättesaadav, mis on aluseks koolituspakkumise mahu, struktuuri ja sisu kavandamisel. See on eelduseks, et diplomiga inimestel on tööturuvajadustele vastav kvalifikatsioon ja see omakorda toetab tootlikkuse suurenemist ja majanduskasvu. Samuti muutub selgemaks kvalifitseeritud tööjõu oskuste määratlemine ja tunnustamine, mis korrastab tänapäeva ettevõtluskeskkonda. (Kaubandus-Tööstuskoda, 2014, 14) 2.4.3 Mõju riigiasutustele ja kohalikule omavalitsusele
rippuma jääb. Lisaks mõistete defineerimisele kinnitab seadus veel hulga keeldusid (seoses otsese ja kaudse soolise diskrimineerimisega, eriti töövaldkonnas) ja kohustusi era- ja avaliku sektori tööandjatele, riigi ja kohalike omavalitsuste asutustele, haridus- ja teadusinstitutsioonidele naiste ja meeste võrdõiguslikkuse suhtes. Eelnõu 3. peatüki 8. paragrahv annab selgituse diskrimineeriva reklaami ning töö- ja koolituspakkumise kohta . Pean seda isiklikult üheks olulisemaks paragrahviks soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõus, sest mis puutub eriti reklaami Eesti meedias, siis on sellel sageli vähem või rohkem varjatult diskrimineeriv iseloom. Mis võiks tänapäeval veel efektiivsemalt mõjutada noori ja kujundada nende arusaamu stereotüüpsetest soorollidest, kui seda teeb reklaam, mille kuulekad marionetid me kõik mingil määral ju oleme. Seega, alustada tuleks eeskätt reklaamivaldkonnast
annaabi.ee 
