hankida osalejatele Informatsiooni hiljem), selgitab väärarusaamu. · suhtleja: noorsootöötaja eesmärgiks on jagada koolitusgrupiga isiklikke väärtushinnanguid ja ideaale, näiteks teismelised ja täiskasvanud peaksid võrdselt kohtlema nais- ja meessoost inimesi ning edendama soolist võrdõiguslikkust. · juhendaja: osalejate kogemustele tuginedes aitavad noorsootöötajad koolitusmeetodite abil seminaril tutvustatud uusi teadmisi ja oskusi kergemini omandada. Noorsootöötaja ei saa ning ei peagi olema terviseteemadel nõustaja. Mitteformaalne lähenemine on enamasti parim viis töötamaks noortega noortekeskustes, see eristab ka koolis läbiviidavat tervisekasvatust noortekeskuse tööst noorsootöötaja saab kasutada ära mitteformaalseid viise,
Personali koolitamine peab olema süsteemne tegevus, et see oleks üldse tulutoov ja eesmärke saavutav. Süsteemse koolitustegevuse viis etappi, mida järgida, võiksid olla kokkuvõtlikult järgmised (Dessler 2005, 270): 1. Koolitusvajaduse hindamine info kogumine erinevate töökohtade, oskuste, vajaduste ja arengu kohta, info süstematiseerimine; 2. Koolitustegevuse planeerimine koolitusplaani ja treeningprogrammide koostamine, koolitustegevuse ja koolitusmeetodite planeerimine; 3. Kinnitamine koolituseelarve, presenteerimine; 4. Täidesaatmine koolituse korraldamine vastavalt plaanile; 5. Hindamine koolituse tulemuslikkuse hindamine, tagasiside ja analüüs. 1.7. Kooltuspoliitika, koolitamise strateegia Üheks oluliseks osaks üldises personalipoliitikas on personali arendamise ja koolitamise strateegia ning koolituspoliitika, milles määratakse kindlaks personali
annaabi.ee 
