● Tagasiside alluvatelt. Koolituspoliitika ja -kontseptsioon: Koolituspoliitika: koolituse tähtsus (minimaalne vs ulatuslik); keda koolitada (valituid vs kõiki); koolituse “kandja” (sise- vs väliskoolitus); koolituse vorm (kursused vs kohapealne); juhtide värbamine (sisemine edutamine vs väljast värbamine); kes koolitab (oma koolitaja vs väliskoolitajad). Ka organisatsioonis peaks olema koolitus planeeritud. Koolituskontseptsioon - see peaks olema valmis mõeldud 3-5 aasta peale (üliõpilase vaates nagu õppekava). Koolitusplaan - konkreetsed plaanid (plaanide detailsus: kes koolitab, mis kell, mis ruumis jne). Peaks olema üsna täpselt järgmise kalendriaasta kohta plaanid teada Personali väljaõpetamise meetodid: Kohapealsed: ● töökohal õpetamine - kohapeale väljaõpe (vanem olija näitab ette). Plussid: praktikasse ülekandmine on selle koolituse puhul väga hea, väga odav
ülesanded, mida tuleb lahendada. -Juhtide kasutamine koolitajatena iga juht ei pruugi olla väga hea didaktik, aga juht on hea koolitaja, kuna ta teab (oma alluvate) koolitusvajadusi väga täpselt. -Tagasiside alluvatelt KOOLITUSPOLIITIKA JA KONTSEPTSIOON Koolituspoliitika peab ette mõtlema. Kas koolitame hädavajalikes asjades v paljudes. Kas kasutame rohkem sise v väliskoolitusi. Kas koolitame oma juhte v värbame valmis juhte. Kas oma inimesed koolitavad v väliskoolitajad. Koolituskontseptsioon mis alal koolitatakse Koolitusplaan koolituse kindel plaan; kus, kui kaua, kes koolitab jne. Koolitusspetsi igapäevatöö; teab mida vaja, seega hakkab koolitust kokku panema. PERSONALI VÄLJAÕPETAMISE MEETODID Kohapealsed -Töökohal õpetamine tuleb uus inimene, vana inimene näitab ette ja uus õpib. Hea: praktikast üle kandmine on lihtne, mulle näidatakse täpselt kõik ette. Ka suht odav. Halb: vana
annaabi.ee 
