¹ Lähemalt kvaliteedijuhtimise kohta vt: Tee edasi. Eesti Kvaliteediühing, 2000 10 Kvaliteedijuhtimises tähtsustatakse töötajate koolitust ja haritust, sest lisaväärtust saab organisatsioonis luua vaid oma personali professionaalsusele toetudes. Kui organisatsiooni juhtimiskontseptsiooniks valiti terviklik kvaliteedijuhtimine, siis tuleb personali arendus- ja koolitusjuhil lähtuda järgmisest. 1. Personali kvaliteet on osa organisatsiooni kvaliteedist. Kui personali kvaliteeti ei tõuse, siis jätkuv, pidev organisatsiooni täiustamine ja arendamine võimalikuks ei osutu. Personali arendamine on mootor, vahend ja võimalus pidevaks toodete ja teenuste ning kogu organisatsiooni juhtimise ning toimimise arenguks. 2. Põhirõhk on protsesside juhtimisel, jälgimisel, lihvimisel, seega on kindlasti vajalik ka personali
eesmärgid. (Türk 1999, lk 190) Koolitamisel kasutatakse mitut laadi meetodeid. Need võivad olla pasiivsed või aktiivsed, üksik- või rühmatööl põhinevad, käitisesisesed või välised, töökohasuunitlusega või -suunitluseta (Tamberg 2000, lk 86). Samuti võib koolitustegevusse kaasata erineva tasandi töötajaid: järelvaataja, juhtivtöötaja, kaastöötaja, sise- või välisekspert jne. · Koolitusarvestust on tark pidada jooksvalt - koolitusjuhil endal ülevaade olemas ja võimalus andmete nõutajatele (tippjuhtkond) kiiresti ja täpselt toimuvat kirjeldada. Aruandluse etapis vormistatakse info toimunud koolituste kohta ning analüüsitakse asutuse koolitustegevust. · Koolituse tulemuslikkuse hindamine on koolitustegevuse eelnevate etappide loomulikuks jätkuks ja ühtlasi aluseks järgnevatele koolitustele. Koolituse korraldamisel on väga tähtis hinnangu andmine koolitusüritusele. Otsus selle
annaabi.ee 
