Meedia mõju nüüdisaegses maailmas Meedia mõjutab maailmas paljut. Kaasnevad ka muutused, mis on nii positiivsed kui ka negatiivsed. Paljud inimesed isegi ei märka, kuidas meedia nii mõndagi muudab. Kuid millega meedia meie elusid täpsemalt teistsuguseks teeb? Meedia avaldab lugusid valikuliselt. Igapäevased sündmused ja teod saavad kordades vähem tähelepanu kui haruldased juhtumid. Kajastatakse lood lennuõnnetustest ja koolitulistamistest, mis ei leia aset iga päev. Jällegi lood autoõnnetustest, mida juhtub vähemalt korra päevas, jäävad tahaplaanile. Suurem osa tähelepanust läheb millelegi, mis on uus ja huvitav ning mida juhtub harva. Nagu Raivo Palmaru on oma artiklis öelnud: „Lihtsameelne on arvata, et see, mida meedia meile esitab, on reaalsuse sümboliline (võrdkujuline) peegeldus, või siduda mingi sõnumi tähendust sündmuse kui sellisega.“ Seega,
Üheks kõige paremaks ennetustöö võtteks peetakse kooli head sisekliimat. Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika dotsent Judit Strömpl kirjutas, et mida sõbralikumad ja mõistvamad on suhted õpilaste ja õpetajate vahel, seda vähem on õpilastevahelisi konflikte. Vägivallajuhtumid on kooli üldise õhkkonna indikaatorid ning viitavad probleemidele kooli organisatsioonikultuuris. Seega tuleks rõhku panna ka väärtuskasvatusele. 2. Meelemürkide ennetustöö Kui 5% koolitulistamistest on toime pandud narkootiliste ainete või alkoholi mõju all olles, siis ennetustöö tõhustamises näeme me lahendust sellele 5%-le. 3. Toimiva sotsiaalvõrgustiku loomine ja edendamine Laste edukaks arenguks on vajalik just pere ja kooli omavaheline koostöö ja tihe suhtlus. Samuti tasuks suhtlusringi kaasata ka sotsiaaltöötajaid ja psühholooge, kes kindlustaksid selle, et igasugused probleemid ja psühholoogilised häired avastataks ja ravitaks juba eos. Koolis on
annaabi.ee 
