populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, ta on kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule. Saebelmann oli esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. Karl-August Hermann (1851 1909) oli lauluteadlane, hariduselt keeletadlane, pannes aluse praegusele kirjakeelele ja grammatikale (näiteks sõnad ainsus, mitmus, algvõrre, ülivõrre, tähestik, koolitlane, haritlane, magala, õpila, lehtla, aula, asesõna, sidesõna, aula ning käändemurrud saav, olev jne), luuletaja, kirjanik (huvitus ajalooteemast, üritas eestlastele selgitada eestlaste ajalugu), kirjastaja (noodid, raamatud, õpikud), õpikute autor (kui polnud eesti keele õpikut, siis võttis kätte ja kirjutas selle), helilooja (laule umbes 300, lauleldus ,,Uku ja Vanemuine"), koorijuht, üldlaulupidudel üldjuht, rahvalaulude koguja, toimetaja (võttis Postimehe üle)
salmilaulud, mistõttu võitsid suure populaarsuse omaaegsete kooride repertuaaris. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, ta on kirjutanud ka üksikuid patriootilisi laule. Saebelmann oli esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. Karl-August Hermann (1851 – 1909) oli lauluteadlane, hariduselt keeletadlane, pannes aluse praegusele kirjakeelele ja grammatikale (näiteks sõnad ainsus, mitmus, algvõrre, ülivõrre, tähestik, koolitlane, haritlane, magala, õpila, lehtla, aula, asesõna, sidesõna, aula ning käändemurrud saav, olev jne), luuletaja, kirjanik (huvitus ajalooteemast, üritas eestlastele selgitada eestlaste ajalugu), kirjastaja (noodid, raamatud, õpikud), õpikute autor (kui polnud eesti keele õpikut, siis võttis kätte ja kirjutas selle), helilooja (laule umbes 300, lauleldus „Uku ja Vanemuine“), koorijuht, üldlaulupidudel üldjuht, rahvalaulude koguja, toimetaja (võttis Postimehe üle)
annaabi.ee 
