traumade tagajärjel 92 kuni 19-aastast last ja noort (RTA 2008: 8). Oluline rahvatervise probleem on laste ägedad mürgistused. Viimastel aastatel on kooliealiste laste seas ülekaalus alkoholimürgistused, moodustades kuni 57% kõigist mürgistustest (Nurm 2009: 54). Alates 2004. aastast koostab Eesti Haigekassa (EHK) laekunud andmete põhjal koondi kooliealiste laste tervise kohta. Andmed esitatakse koolide ja klasside kaupa vaid nende koolide osas, kus koolitervishoiuteenust osutatakse. Esitatud statistilised näitajad on küllaltki üldised ning ei võimalda kõikehõlmavat ülevaadet. Terviseprobleemid, mida registreeritakse EHK aruandes, on järgmised: rühihäired, nägemisteravuse langus, üle- ja alakaalulisus, kõrgenenud vererõhk. Lisaks kogutakse andmeid vaktsineerimiste, koolikeskkonna, vigastuste ja õnnetusjuhtumite, koolieine söömise jms näitajate kohta. Koolitervishoiuteenuse aruande
Pidevalt täidab õde õendus-dokumentatsiooni märkides üles kõik olulised detailid patisendi tervise ja selle muutumise seisukohalt. Lisaks on dokumentatsioon kohtu juhtumite puhul tõendusmaterjaliks oma tegevuse kohta. Eesti Vabariigi õigusaktid sellist õendustegevust ja dokumenteerimist ka ette näevad, kuid kohtadel ei pruugi töökorraldus nõuetele vastata, ei sisult ega vormilt. Haiglaõde on haigla meeskonna liige. Kooliõe töö on iseseisev osutades koolitervishoiuteenust - noorte inimeste (ka koolipersonali, lastevanemate) tervisekasvatus, õpilase tervise ja heaolu edendamine, haiguste ennetamine, vajadusel suunamine teiste spetsialistide juurde ja esmaabi osutamine õnnetuste puhul. Koduõe töö on iseseisev, kuid tihedalt seotud perearsti või eriarstiga. Koduõe tegevus sarnaneb haiglaõe tööga, kuid teenust osutatakse inimese kodus ja mitte 24 tundi ööpäevas, vaid 2-3 tundi.