Testile lisaks, paluti õpetajatel kirjeldada laste põhiprobleeme. Analüüsist selgus, et häirivaks osutusid äärmused ehk standarditele mittevastavad lapsed. Neid õpilasi iseloomustas vähemalt üks silmapaistev erinev temperamendijoon. Uuringusse olid kaasatud ka üliõpilased, kes täitsid Burksi ja Rubensteini temperamenditesti ise. Üliõpilastest ülevaate saamise kaudu sooviti selgitada jätkusuutliku koolitemperamendi Eesti varianti. Probleemseks peetud õpilasi võrreldi tudengistaatusesse jõudnud inimestega. Võrdlusest selgus, et tudengid on optimistlikumad, püsivamad, vähem mõjutatavad, aktiivsemad ja kohanemisvõimelisemad. Psühholoogiaprofessori ja Soome tunnustatud teadusajakirjaniku Liisa Keltikangas- Järvineni sõnul ei pruugi aktiivne laps olla klassis ideaalne. Siit järeldub, et aktiivsel lapsel peaks olema keerulisem omandada tudengistaatus. Kuid võimalik, ei aktiivsus koos
kogenud lapse psüühika on koolieaks juba kahjustunud. Õpilase halba enesetunnet saab hea pedagoog leevendada inimliku mõistmise kaudu, tema ebakindlus väheneb kui ta saab end teiste hulka kuuluvaks pidada ning tunneb, et temast hoolitakse kodukahjustustest hoolimata. Siiski eeldab sellise taustaga õpilase aitamine õpetajalt ka teatavaid erioskusi, ei piisa üksnes pedagoogiliseks tööks sobivatest isikuomadustest. Soo-aspekt võib suhete pingestumisel ja koolitemperamendi avaldumisel olla arvestatav faktor, kuid ikkagi pigem õpetajaskonnaga seoses kui jutt käib õpilane-õpetaja konfliktist. Käitumisprobleemsete teismeliste poistega töötanud meespedagoog (Leemets 2008)peab teismeliste poiste käitumisprobleemide põhjuseks esmalt seda, et meessoost õpetajaid napib. Poisid, kellel ei ole kodus ega ka koolis meheliku eeskuju, hakkavad seda otsima mujalt. Poisid tahavad näida nn tegijatena. Õppeedukuse langedes teismeeas tuleb aga otsida muid nn tegija
annaabi.ee 
