Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Kuidas tähtsustatakse väärtuskasvatust teistes Euroopa riikides? Võib öelda, et Euroopas on see teema saanud suureks trendiks 80-ndate aastate lõpust alates. Soomlaste juures peetakse väärtuskasvatust koolis üldse üheks olulisemaks teemaks, millega tegeldakse läbivalt kogu koolitegevuse kaudu. Soomes sai aktiivne diskussioon väärtuste üle hariduses ja väärtuskasvatuse selgema esiletoomise vajaduse üle alguse 1990-ndatel aastatel. Sealt alates rõhutab ka riiklik õppekava väärtuskasvatust ja eetika küsimuste arutamist kõigis õppeainetes. Lisaks läbivale teemale on väärtuskasvatus selgemalt esil ka omaette valdkonnana, millele on eraldatud märkimisväärne tunniressurss. Jaapanis on 1980-ndatest aastatest alates
Teadmistel on suur osa mõistmise seisukohalt. Teadmiste teine liik on taipamisel põhinevad teadmised, mõistuse ärakasutamine, õpitust arusaam. KASVATUSTEADUSE OLEMUS Kasvatusteaduses on vaja analüüsida, mida ja kuidas õpetada, mis suusnas kasvatada. Kasvatuse sisu ja vorm kujutab endast ajalooliselt muutuvaid nähtusi. Teadust vaadeldakse kui teadmisi, loovat tegevust, protsessi Kasvatusteadus tegeleb mitmete probleemide ja nähtustega. Kasvatusteadus selgitab kasvatus- ja koolitegevuse teoreetilisi aluseid. Kasvatusteadusliku töö eesmärk on koolitada tööjõudu. Traditsioon määratleb tavade või uskumuste kogumit. Kasvatusteadus on filosoofiline (tänapäeval võib olla ja psühholoogiline , sotsioloogiline) Kasvatusteaduse põhiküsimus on- kuidas saame suunata ja toetada inimese kasvu, arengut ja õppimist. Kuidas on nende nähtustega seotud kasvatus, koolitus ja õpetus? Kasvatuslik uurimistöö peaks olema tugevalt eesmärgipärane.
annaabi.ee 
