2. Paul Paljaspea/ härra Tiimus- filosoofia, ajalugu 3. Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug) 4. Preili Jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik 5. Tädi Melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel 6. Härra Johan Wikman direktor. Tipp-topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae, küllalt sale, jämedakaelaline. Siledaks lõigatud tuhakarva harjasjuus, väikesed punakaspruunid vuntsid, jõulised näojooned (nagu püstjas ristkülik), hallid rahulolematud ja etteheitvad silmad, mõistva/tundliku/humoorika/ hõlpsasti solvuva inimese suu, ootamatu hääl(kume bariton), director
25)kõmmo Õpetajad / vanemad inimesed paul paljaspea/ härra Tiimus- filosoofia, ajalugu Tooder kirikutegelane, kirku vaimuliku asetäitja (vikaar), usuõpetuse õpetaja (pikk, kõhn, hallisegune kräsupea, pruunid lapse silmad, korralikult raseeritud lõug, Preili jakovleva e Viruskundra, inglise keele õp, hapu ja kiprasuine naeratus, umb 50-aastane, DAAM, peaaegu sale, sportlikult sirge, pisike üleolevus muie, direktoriga üllatavalt lõbus ja aupaklik Tädi melaanie kooliteenija, tema mees onu Jakob (kooli kojamees), elasid kooli keldrikorrusel Härra Johan Wikman direktor. Tipp-topp mustas sabakuues, triibulised püksid, valge krae, küllalt sale, jämedakaelaline. Sildeaks lõigatud tuhakarva harjasjuus, väikesed punakaspruunid vuntsid, jõulised näojooned (nagu püstjas ristkülik), hallid rahulolematud ja etteheitvad silmad, mõistva/tundliku/humoorika/ hõlpsasti solvuva inimese suu, ootamatu hääl(kume bariton), direktor suudab panna õigel ajal pidurid
muret kogu Läänemaa alles lapsekingades oleva spordielu pärast ja pahandab oma Velise vallaisade üle, seepärast, et nad on keelanud Nurtu noortel talvel koolimajasse koguneda, kus noored oleks pühapäevadel ja pikkadel talveõhtutel aega veeta ja sporti harrastada (lauatennist mängida jne). Kirjutises on sõna-sõnalt kirjas: "...Teatavasti ehitati Nurtusse mõni aasta tagas suur koolimaja, mille alumisest korrast jätkub neljale klassile (kogusummas 27 õpilast) kooliõpetaja ja kooliteenija eluruumideks kuna suur ülemine korrus täiesti tühi ja oma suurte ruumidega külm ja kasutamata seisab..." Vallaisad tõid oma keeldumise põhjuseks, et noored oma koolimaja käimisega rikuvad maja põrandad ära. Uues ja suures majas töötas Nurtu kool kuni 1964. aasta kevadeni, mil kool õpilaste vähesuse pärast likvideeritakse. Maja kuulub praegu Valgu sovhoosile ja on kasutusel tööliste eluruumina. 1. Nurtu vallakool asus oma esimesed 20 aastat Uue-Nurme mõisa häärberis. Maja on
annaabi.ee 
