juhtkonnal. Kooli personal, eelkõige direktor ja juhatus peavad olema kursis kooli tööga piisavalt hästi, et panna paika arengueesmärke. Seepärast peavad nad jälgima kõiki koolitöö eesmärke. Uus inspektsioonisüsteem nõuab koolidelt, et nad mitte ainult ei suudaks diagnoosida oma nõrkusi ja tugevusi, vaid ka teha midagi selle jaoks, et neid parandada ning arendada. Direktoril on ülesanne jälgida ja valvata õpetajate töö standardite täitmist. Koolitasandil ja õpilastasandil andmed kogutakse koolidest iga-aastaselt ja siis sobitatakse õpilaste individuaalsete saavutustega riiklikel testidel. Andmestikku kasutatakse, et jälgida riiklikke hariduspoliitika eesmärke, inspekteerida tugevamalt kindlaid koole ning kohaliku omavalitsuse jaoks oma piirkonna koolide saavutuste uurimiseks. Samuti on sellest abi ka kooli sisekontrolli teostamiseks. Koolide jaoks on abi juba analüütiliselt töödeldud andmestikust, mida teostab valitsus Fischer Family
Tegevuse järgi jaotub see järgmiselt: interventsioon ehk sekkumine, ravi ning rehabilitatsioon. Kolmandane ehk tertsiaarne preventsioon on suunatud inimestele, kellel on alkoholist või narkootikumidest sõltuvus kujunenud. Siin on tegevuse eesmärgiks meelemürkide tarvitamise lõpetamine või vähendamine, muude kaasuvate haiguste ennetamine, sotsiaalsete probleemide süvenemise peatamine ja kuritegevuse tõkestamine (Thamm, 1994; Kariis, 1998). Uimastiperventsioon koolitasandil läbi ajaloo Koolitasandi uimastipreventsiooni strateegia lähtub esmasest, kõige varajasemast ennetustasandist. Uimastipreventsioon on juba aastakümneid olnud arenenud riikide tervisekasvatusprogrammides ning kasutatud strateegiad on arenenud ja muutunud läbi aegade (Thamm, 1994). 1960. aastatel domineeris hirmutamistaktika - hoiatati ebaõige käitumise eest ja loeti üles tervisega seotud riskifaktoreid,
annaabi.ee 
