majanduskriisi ajal veelgi, olles üksnes ligi kuuendik kogu tööpoliitika kuludest 2009. aastal. See küll ei tähenda, et 2009-2011 aastal ei kasvanud aktiivse tööpoliitika kulutused, lihtsalt passiivsed meetmed kasvasid veelgi kiiremini. Tööpoliitika meetmetes osalenud töötute arv hakkas kasvama alates 2009. aasta lõpust, paralleelselt töötuse kasvuga. 2009. aasta lõpuks kasvas tööpoliitika meetmetes osalejate arv ligi neli korda. Meetmete fookus nihkus samal ajal töötute koolitamiselt otse tööandjate toetamisele, muutes palgatoetuse abil pikaajaliste töötute töölevõtmise soodsamaks. Kuni 2009. aastani oli kõige tavalisem koolitus, kas tööotsingu koolitus või tööalane koolitus, ning karjäärinõustamine. Alates 2010. aasta algusest on palgatoetus ja tööharjutus muutunud palju olulisemaks. 2009. aastal lisandusid ka tööklubid. Seega on Eesti aktiivse tööpoliitika meetmetes osalejate struktuur muutunud Euroopa Liidu
Järelikult peab strateegia kujundamisel esmalt arvestama nendes neljas sektoris valitsevaid trende. Järgnevate aastakümnete jooksul teevad kõik neli kindlasti läbi suuri muutusi. Nii tervishoid kui ka haridus peaksid ka edaspidi jääma oluliseks kasvusektoriks -- selle tingivad demograafilised protsessid. Kuid mõlemad sektorid teevad kindlasti läbi suuri sisemisi muutusi, nagu näiteks eespool kirjeldatud suund noorte koolitamiselt kõrgelt koolitatud täiskasvanud teadmustöötajate pideva õppimise poole. 4.1.3.3.Tänapäeva kasvavad tööstusharud 20. sajandi 30 viimase aasta kõige kiiremini kasvavaks ja edukaimaks valdkonnaks maailmas ei olnud informatsioon. Selleks olid finantsteenused, mille sarnaseid eales varem ei tuntud arenenud riikide jõukale, vananevale elanikkonnale suunatud jaepangateenused, mis pakkusid finantstooteid pensionipõlve kindlustamiseks
annaabi.ee 
