Reino, Aivar Teppo, Ants Taul, Juhan Uppin, Toomas Oks, Enrik Visla, Ain Lindvest, Margus Laugesaar, Asso Int jt. Lõõtspill on nime andnud mitmele ansamblile. Tuntuim ehk kolme väikese pilliga alustanud Väikeste Lõõtspillide Ühing, lõõtsamuusikat mängivad ka Tuulelõõtsutajad ning Lõõtspillipoisid. August Teppo sündis 29. augustil 1875. aastal Võrumaal Loosu külas. August hakkas pilli mängima 8 aastaselt. Oli lihtne poiss nagu teised külapoisid, koolisundust tollel ajal ei olnud ja õpetajaks oli talle vend Aleksander. August armastas pillimängu kuulata ja ise ka käed külge panna. Vend oli lõõtsamees, ja tal oli 1-realine, vabrikus valmistatud lõõtspill. Pärast vanema venna surma sai päranduseks pilli, mis enam õieti häältki ei teinud. Tuli siis mänguriist korda seada ja häälde panna. Pilli ,,timmisättimine" see oligi Teppo suurim ime. Omatehtud tööriistad, praktilised ja täpsed. Filigraanse täpsusega meislid, mõned päris
tõdemus: mõisnikud kaebavad, et pole koolmeistreid, koolmeistrid kaebavad ei ole õpilasi, talupojad kaebavad koolmeistrid pole kõlbulikud. Ja kõigil on õigus. Esimesed katsed siduda talupoegi lugemisoskuse nõudega on teada 1720. aastaist. Nimelt teatas Märjamaa pastor 1728. aastal, et ta on suutnud talupoegi sundida oma lapsi kooli panema vaid ähvardusega, et ta lugemisoskuseta noorte abielusid ei laulata. Esimene üldisem koolisundust tähendav korraldus pärineb 1739. aastast, mil Liivimaa ülemkonsistoorium kehtestas nõude, et kõik talulapsed peavad 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või lugema õppima kodus. Sajandi keskpaiku juurdus kord, et lugemisoskuseta isikuid ei tohi ka armulauale võtta, mis tähendas, et lugemisoskus muutus kohustuslikuks juba kõigile leerilastele, mitte ainult abiellujatele (Vahtre, 2000). 18. sajandi lõpuks oskas Liivimaal lugeda üle poole talurahvast, mida võib hinnata
annaabi.ee 
