pärast, 41,2% hirm hindeliste tööde pärast, 32,7% halbade suhete pärast kaasõpilastega, 30,8% halbade suhete pärast mõne õpetajaga ning 17,3% sellepärast, et puuduvad eesmärgid. Sellest võib järeldada, et gümnaasiumiõpilased kogevad stressi kõige rohkem siis, kui on liiga palju õppimist. Täpema ülevaate vastustest annab joonis nr 7. Joonis nr 7. Situatsioonid, mis tekitavad stressi ja pingeid 18 Autorit huvitas miks peaks koolistressile tähelepanu pöörama. Küsimusele ’’Miks peaks sinu arvates koolistressile tähelepanu pöörama’’ said kõik vastata vabale tekstiväljale. Vastanuid oli 43. Tulemuste üldistamisest selgus, et tähelepanu peaks pöörama sellepärast, et see kurnab õpilasi väga ja see mõjutab õpilasi negatiivselt, et tulevases elus ei tekiks probleeme, see võib mõjutada oluliselt õpitulemusi, stress võib areneda edasi depressiooniks, et vältida motivatsioonipuudust
Mida kindlasti ei tohi teha ! · Käskida tal ennast kokku võtta (ta teeks seda isegi, kui suudaks). · Anda talle nõuandeid, mida ta ei suuda järgida. · Jätta teda sellises olukorras üksinda. · Süüdistada (ta süüdistab end niigi ise). · Kritiseerida. · Muretseda liialt ja jätta enda elu hooletusse. Sümptomid, mis võivad viidata koolistressile : · Laps on kurnatud ja ärrituv · Huvi õppimise vastu kahaneb · Sageneb haigestumine · Uskumine oma võimetesse väheneb · Koolist tihe puudumine · Järsk kaalutõus või - langus · Keskendumisvõime kahanemine · Kurbus · Enda väärtusetuse väljendamine · Otsustusvõimetus · Alkoholi, uimastite tarbimine Kuidas aidata koolistressis noort ?
annaabi.ee 
