maini, koolis käidi umbes 180 päeva aastas. Tunnistused anti detsembris ja mais. Kogu õpetus toimus kolmandast jaost alates vene keeles (erandiks emakeele-, usuõpetuse- ja laulutunnid). Kogu koolikursus lõpetati eksamitega. Eksamineerisid kõik õpetajad, aineid oli kuus või seitse. Tsaariaja lõpul töötas kogu Eestis 90 ministeeriumikooli. Uus koolitüüp aitas oma lõpetajatega kaasa maaintelligentsi kujunemisele. Linnakoolid 1885. aastast alates viidi kõik koolid ülevenemaaliste kooliseaduste alusele. Sakslastest õpetajate asemele asusid tööle Venemaal hariduse saanud pedagoogid. 1900. aastal oli Eestis 26 mitmesugust keskõppeasutust (Tallinnas 9, Tartus 7). Maanoortele jäi haridus raskesti kättesaadavaks. Uue sajandi algul said mitmed hilisemad kultuuritegelased kõrghariduse Peterburis. Pärast 1905. a. revolutsioonisündmusi reorganiseeriti või asutati juurde ühtekokku 24 keskkooli. Keskkoolide võrgu laienemisega avardusid eestlastest linna- ja maanoorte
Sise-Venemaalt, suurenes ka eestlastest üliõpilaste arv. 1872. aasta jaanuaris avati Tallinnas venekeelne Aleksandri Gümnaasium ja kümmekond aastat hiljem samasugune kool ka Narvas. Tallinnas avas J.Westholm 1907.a. venekeelse poeglastekooli, mis 1915. aastal omandas eragümnaasiumi õigused. Rakveres rajati kroonu poeglastegümnaasium 1912.aastal. 1885. aastal viidi kõik linnakoolid ülevenemaaliste kooliseaduste alusele. 1887.a. anti välja seadus " Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna riiklikes keskõppeasutustes". 1889. aastal kehtestati venekeelne õpetus ka eraõppeasutustes ja aasta hiljem tütarlastekoolides. Tallinna Kubermangugümnaasium nimetati Nikolai I Gümnaasiumiks. Sakslastest õpetajate asemele asusid tööle Venemaal hariduse saanud pedagoogid. Baltisaksa ringkondade poolt suletid erakoolide asemele avati uued vene õppekeelega koolid. Sajandi lõpul
annaabi.ee 
