katekismus ja kirikulaul. Külakoolis käivad lapsed olid kolmes rühmas: Tähtede õppijad, veerijad ning lugejad ja katekismuse õppijad. Külakoolis algas 1830aa. Üleminek kirjutamise ja rehkendamise õppimisele. Ka mitmehäälne koorilaul ja noodiõpetus. Hakati looma koolikoore. Esimene tütarlaste kool oli Vana-Vigalas 1841aa. Tüdrukutele õpetati lisaks ka käsitööd. Kirjutamise ja rehkendamise õppimine jäi sajandi lõpuni poolvabatahtlikuks. Õppevahenditest ja õpikutest: 1849.a kooliseaduses nõuti, et iga koolikogukond peab koolile muretsema suure musta tahvli, piibliraamatu, kirikulaulu raamatu, piiblilugude raamatu ja neljahäälse noodiraamatu. 1852.a Lõuna-Eestis ja 1854 Põhja-Eestis hakati välja andma standardiseeritud õpperaamatute sarja. Külakoolid said grammatikaõpiku. Nüüd hakati õpetama õigekirja aluseid, kirjatehnikat ja vajalike dokumentide koostamist. Ilukiri kujunes eraldi õppeaineks. Võeti kasutusele paber, tint,
aastate algul uute kihelkonnakoolide asutamine. Juba 1871. aastal avati Virumaal Viru-Nigula lähedal peamiselt koolmeistrite ettevalmistamiseks Pikaristi kihelkonnakool.. 1873. aastal asutati samasugused koolid Väike- Maarjas ja koerus ning 1874. aastal Viru-Jaagupis, Türil, Amblas ja Harju-Jaanis. 1875.aastal ühtlustas Eestimaa Ülemkooliamet kihelkonnakoolide õppeplaanis ja programmid, kohustuslike ainetena seati sisse ka saksa ja vene keel.1878. aasta kooliseaduses piiritleti kihelkonnakooli ülesandeid veelgi täpsemalt: " Kihelkonna kooli kasu peab olema, et ta lapsi... täiema teaduse ja tarkusele juhatab...ja neid kõlblikuks teeb suurema kooli, liiati seminaari kooli minema." Seega rõhutati kihelkonnakooli tähtsust koolmeistrite ettevalmistamise süsteemis. Esimene tütarlastele määratud kihelkonnakool avati Eestis 1857.a. Põlvas. Tütarlapsi hakati vastu võtma kihelkonnakoolidesse, kus varem õppisid ainult poisid, sellepärast, et "
annaabi.ee 
