tõsiusklikest eesmärkidest. Hoopis laiemalt viis ristiusu õpetust eesti talurahvani siiski teine, tõepoolest massiline kultuurilevivahend- rahvakool. Lõuna-Eestis oli igas kihelkonnas keskmiselt 12,3 kooli, Eestimaa kubermangus keskmiselt 5,5. Üle-eestiline rahvakoolivõrk kujunes välja 1880. aastaiks. Sisuliselt oli selleaegne rahvakool usuõpetuskool. Peale aabitsa kasutati katekismust või Uut Testamenti. Uued kooliseadused andsid lisaks loa käsitöö ja võimlemise õpetamiseks. Rahvakool viis eesti talupoega oluliselt lähemale kristuse õpetusele, vast suuremal määral kui vennaste ,,südameusk". Pastorid ja köstrid tegelesid ka ise vaimuliku kirjanduse levitamisega. Usulise kirjanduse väljaandmine oligi- rahvakooli edendamise kõrval- Baltimaade luteri kiriku aktiivsuse suurenemise üheks märgiks. Luteri kirik selleks soodustaski ju rahvakooli, et rahvas võiks ise lugeda usuraamatuid.
Siit ilmneb, et olemas saab olla veel täiendav riiklik õppekava. Kes selle kinnitab? Olgu peale, meie probleem on selles, mida andekate õpilastega peale hakata. Ja mida võiks ja peaks seadus konkreetset hariduspoliitilist kontseptsiooni aluseks võttes sätestama? Nagu nägime, ei sätesta see esialgu midagi. Kui seadus praegusel kujul kinnitatakse, oleme lisanud oma riigile ühe häbipleki. Nimelt sisaldavad paljude Euroopa riikide kooliseadused üldistatud ülevaate ka meetmetest tööks andekatega. Kogu maailma erivajadustega lastele pühendatud kirjanduses on andekad lapsed sama tähtsal kohal kui muude erivajadustega lapsed. 40 Vajadus andekate laste arengumeetmeid ka seadusandlikult fikseerida on praegu väga terav. Eriti seetõttu, et andekad lapsed muutuvad meil ikka enam riskirühmaks. Pole vast vaja pikemalt kirjutada, kuidas halbades majanduslikes, sotsiaalsetes ja
annaabi.ee 
