2.3.4.3.1. Koolikohustus neile 7-12-aastastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada 2.3.4.3.2. Miinimumnõudeks Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, iseseisev piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine 2.3.4.4. Puudus õpetajatest ja raskused õpilaste koolisaamisega 2.3.4.5. Liivimaa maapäeval 1765. aastal vastu võetud korralduskava nägi ette rahvakooli rajamist igasse suuremasse mõisa 2.3.5. Eestikeelne kirjasõna 2.3.5.1. Avaldati ka põhjaeestikeelne Uus testament 1715 2.3.5.2. Anton Thor Helle toimetas tervikpiibli, mis ilmus põhjaeesti keeles 1739. aastal (trükiti 6000 eksemplari) 2.3.5.3
koolmeistri käest süütult nuhelda. Suurimaks probleemiks kujunes sobivate koolmeistrite puudus. Olemasolevate koolmeistrite teadmised ja võimed piirdusid sageli kesise lugemisoskuse ja halva viisipidamisega. Kirjutada oskasid vähesed, arvutada peaaegu mitte keegi. Visitatsiooniprotokollides on mõnigi kord märgitud, et koolmeister ise vajaks kooli saatmist. Pahatihti oli tegemist joodikute ja prassijatega (Laur, 2003). Raskusi oli ka laste koolisaamisega. Taluperedes peeti koolikohustust täiendavaks koormiseks. Sageli tulid õpilased kooli alles pärast jõule, ning siis ei suudetud kevade alguseks lugemist selgeks saada. Talupojad eelistasid laste koolisaatmisele neid teistel talupoegadel õpetada lasta. Pealegi võttis lugemaõppimine koolis liiga palju aega: esimene talv kulus tavaliselt veerimise selgekssaamisele ning alles teisel, vahel ka 13 kolmandal talvel jõuti lugemisoskuseni. 1726. aastal teatas Mihkli pastor, et lapsi koolis
annaabi.ee 
