10. Monarhia- võim on päritav, vabariik- võim on valitav, diktatuur- võim põhineb jõul 11. Põhiseadus on kõige tähtsam seadus. Teised valdused peavad olema kooskõlas. 12. Kodanikuühiskond- omaalgatus, inimesed loovad vabatahtlikult seltse, ühinguid, organisatsioone. Ül: 1) olla erialaselt tugev 2) tegeleda oma huvialaga 3) mõjutada riigivõimu. Koolis- läbi õpilasomavalitsuse saab muuta koolireegleid. 13. Majoritaarne- võidavad need, kes saavad rohkem hääli Proportsionaalne- kui mitu % valijate häältest erakond sai, nii mitu kohta saab ta parlamendis Koalitsioon( valitsus)-erakonnad, kes moodustavad valitsuse Opositsioon- erakonnad, kes parlamenti pääsesid, kuid valitsusse mitte Radikaalne- käremeelne, kiireid ja põhjalikke muutusi sooviv Konservatiivne- alalhoidlik, kinni traditsioonides, pooldab muutusi, aga aeglaseid
enamalt iga õpilase enda teha. Mille põhjal siis vahet teha küpsel ja ebaküpsel õpilasel? Hinnete põhjal? Arvan, et kui gümnasist ei ole õpingute kõrvalt mitte millegi muuga tegelenud, on ta üsna eluvõõras. Kool on vaid etapp ja kui see etapp on läbitud, tulevad uued. Sturktuur püsib vaid koolis. Kooli lõpetades peaks õpilane hakkama saama ka teistes struktuurides. Toon ühe elulise näite: õpilane, kes kohusetundlikult oli harjunud järgima vaid koolireegleid ja õppeprogramme, langes peale kooli lõpetamist sisemisse segadusse. Mu õe endine klassiõe elukeskmeks oli vaid õppimine. Ta elas saja protsendiliselt koolisüsteemis, alati oli tal kõik õpitud ja kogu oma aja pühendas ta õpingutele. Kui tal gümnaasium oli lõpetatud kuldmedaliga, oldi veendunud, et tegu on targa inimesega, sest tal on ju ometigi kõik viied, ta on ju süsteemis tipus. Ta valis minna õppima arstiks, vaid seepärast et mõistis,et seal on piisavalt palju õppida
Koolieelikut võib tegevuse juures häirida iga väiksem detail, mis ei esine igapäevases töörütmis. Kohanemisraskustega lastel sobivad väikses õpilaste arvuga ja erimetoodikat kasutavad koolid, lasteaiad. Lapsega võiks töötada päeva esimesel poolel, mitte pärast lõunal, vähendada töömahtu, ergutada, kiita last kohe, mitte pärastpoole. Väga raske sundida tegema seda, mis täiskasvanu nõuab. Lasteaias oleks soovitav juba tutvustada ka koolireegleid, et laps saaks juba varakult harjuda sellega, et kuidas saaks koolitunnis vastu pidada. Sellistel lastel on raske eristada sõnu või riimi panna, meeles pidada kõnet hääle järgi. Kui laps istub tegevuse ajal õpetajast kaugel ja kuuleb lisaks õpetaja häälele veel kõrvalist heli, siis suurem osa õpetaja jutust läheb kõrvast mööda. Aga kui laps istub õpetaja läheduses, siis ta saab jälgida õpetaja huulte liikumist, ilmet ja kehakeelt. Samuti on lastel raske korrata
annaabi.ee 
