lauluselts "Ilmatar", korraldades M. Saare ja J. Aaviku konservatooriumis õppimise toetuseks peoõhtuid. Peale M. Saare ja J. Aaviku oli neil õhtuil kaasategev ka A. Kapp. 1902. a. lõpul esines M. Saar klaverisaatjana ja solistina seltsi aastapeol. Sel puhul kirjutas Tartu ajaleht "Postimees": "Ülemal nimetatud M. Saar on tänavu teist aastat Peterburi konservatooriumis õppimas. Kuna ta mullu hea eksami tõttu ja kunstnik A. Kapi avitusel poole koolirahaga konservatooriumisse vastu võeti, on ta tänavu koolirahast, mis 200 rubla suur, täiesti vabastatud. Siiski on noormehel edasi õppimisega veel raskusi küllalt, sest tal omast käest vaese lapsena mingit tuge ei ole, ainult omaste lahkus ja muusikasõprade heldus on siiamaani teda avitanud. Tohime loota, et lahkeid avitajaid veelgi leiduks..." Vahel oli Saar kaastegev ka Peterburi eesti seltside peoõhtuil. Tulu neist esinemistest ei olnud kuigi suur
Hää küll, et teie olete juba suur, aga kõik pole nõnda pikad kui teie. Ja raha saab ka pika vastu, raha saab kõigi vastu... Olete enne linnas olnud? Ei? See on jumal tänatud, sest siis te ei tea, mis võib rahaga linnas teha, pole kiusatust. See on peaasi, et pole kiusatust. Aga muidu... Jah! -- Tulge nüüd siia" -- ta tõmbas Indrekut pahema käega -- ,,ja vaadake oma silmaga, mis ma kirjutan. Näete: korteri ja kosti eest ühes koolirahaga viiskümmend rubla sisse maksnud." Direktor ei jätnud enne, kui Indrek oli need sõnad raamatust valju häälega ette lugenud. Siis kritseldas ta midagi saksa keeles juurde, millest Indrek oma oskusega jagu ei saanud. Lõppu pani direktor kuupäeva. Nüüd võttis ta raha laualt ja läks seda sahtlisse panema. Aga seal jäi ta äkki mõttesse. Viimaks võttis ta rublase ja pistis selle Indrekule pihku. ,,Pistke see tasku, pisut peab teiesugusel pikal mehel ikka raha olema. Kui vana olete?
annaabi.ee 
