Tallinnas ja Vändras. Oli EkmS asutajaliige ja hilisem president, mitmete seltside juhtiv tegelane, Eesti Aleksandrikooli asutamise toetaja ja tulevasele koolile erialase õppekirjanduse looja, Oma aja radikaalseima ajalehe ,,Sakala" asutaja ja toimetaja, silmapaistev kõnemees ja publitsist, võimekas kirjanik (kasutas kirjanikunime C.R.Linnutaja), rahvakooli sisuline uuendaja. Põhjaliku murrangu eestikeelse hariduse sisus tõi oma uues kirjaviisis kooliraamatutega: ,,Uus Aabitsaraamat", ,,Kooli Lugemise raamat" I-III. Lisaks nendele veel uutelt alustelt koostatud saksa keele õpik ning lugemik tütarlastele ,,Helmed". Pidas määravaks ilmalikku, loodusteadustel põhinevat haridust. Esmakordselt oli tema kooliraamatutes nii rohkesti ruumi antud eestlaste maa, ajaloo, keele, elutingimuste, kultuuri valgustamisele. Jakobsoni lugemikud olid ühtaegu meie kirjanduse esimesed eelkõige lüürika valikkogud
Juhan Kunder, Friedrich Kuhlbars, Jakob Pärn, Ado Reinvald, kelle looming kujundas välja algupärase, tõeliselt rahvusliku ilukirjanduse. Carl Robert Jakobson (1841-1882) - rahvusliku liikumise radikaalse suuna aktiivne juht, EkmS asutajaliige, seltside juhtiv ja aktiivne liige, radikaalse ajalehe ,,Sakala" asutaja, toimetaja (1878- 1882), kõnemees ja publitsist, kirjanik, rahvakooli sisuline uuendaja. Põhjaliku murrangu eestikeelse hariuse sisus tõi Jakobsin oma uues kirjaviisis kooliraamatutega ,,Uus Aabitsaraamat.." (1867). tema kooliraamatutes oli esimesena ruumi eestlastemaa, ajaloo, keele, elutingimuste, kultuuri valgustamisel. Jakobsoni lugemikel oli otsene mõju eesti kirjanduse arenguprotsessis - need olid meie kirjanduse esimesed, üsna ulatuslikud, eelkõige lüürika valikkogud. Samuti oli Jakobson esimene, kes viis ,,Kalevipoja" kooliõpilasteni ja tegi selle tuuma teatavaks mõistetavaks.
annaabi.ee 
