krae kaelas ja jalutuskepp käevangus. Ta ajab kõigiga lahket ja sõbralikku juttu, ei tee kellegil vahet ning ei põlga ära ka tööd, eriti varahommikust niitmist. Ta on tudeng, kes saadab isale pidevalt rahakirju ja teateid. (28) Roosi- Taaveti naineja Soola Leenu sohilaps, kes on käre ja nõudlik.Tema tõmbas talus ohjad trammi. Loeb naiste ajakirja ja käib seltsimajas käsitöökursustel. Ta on noor nägus perenaine, oma võimete ja võimaluste tipul. Vahest kahtlustas Taavetit ( koolipreiliga tantsimine, ta totas end liiga usalduslikult mehe käsivarrele). Ta ei osanud mehega kuri olla. Ta ei võinud palju, kuid oma mehele meeldida ta võis, ja seda tegi ta kõigest hingest. Roosi oli õnnelik, kui mees talle musitseeris (64). Ta käib ise ka seltsimajas laulukooris, koorijuhi arvates on tale haruldane kõrge alt. Roosi on seltsimajas kauneim pärl, kes on elus paremaid päevi näinud ja austreid söönud. Käo Paul- kidase jutuga mees, kelle on mõistus ka võrdlemisi kinnine
Surmapõhjus: enneaegne sünnitus, sündis surnult 4.15. Kusta Järvson Sünnikoht: Harala Olemus: Ta teadis, mis on tõde, aga valju häälega kuulutama ei hakanud, sest muidu poleks ta saanud ka Venemaale viinapõletaja abiliseks minna, kui ta oleks suure suuga olnud; ellujääja, sest ta ei teinud midagi, mis olnuks talle endale kahjulik; hoolis endast; Lugu: Aastal 1911 läks ta Venemaale Volga äärde kindral Selivanovi mõisa viinapõletaja abiliseks. Ta sai tuttavaks kohaliku koolipreiliga, kes andis talle maateaduse õpikuid lugeda. Need sisaldasid valesid eestlaste ja lätlaste kohta. Ta veenis kooliõpetajat selles, et see on puhas laim ja too soostus mehega Eestisse kaasa minema, kus nad abiellusid. Perekond: Isa oli Harala mõisa karjamees. Kusta abiellus Anna Pavlovaga. Tal oli kolm poega, kellest jäi ellu vaid üks, keskmine. Surmapõhjus: loomulik surm 4.16. Anna Järvson (sünd. Pavlova) Sünnikoht: Venemaa Amet: kooliõpetaja
annaabi.ee 
