Temas kerkib esile kaastunne vangide suhtes, segadus ja meelehärm. Olukord muutub rindel pingeliseks, venelased tungivad peale ning sakslased peavad taanduma. Ernst saab käsu partisanid hukata. Seda ta aga ei suuda. Selle asemel tapab ta oma sõbra ning laseb venelased vabadusse. ,,Tänuks" aga, saab Graeber ühelt vabaks lastud venelaselt kuuli, mis sai talle saatuslikuks ning ta suri. Ma usun, et peale seda, kui ta Elisabethi armus, muutus ta taas samasuguseks koolipoisiks, nagu ta oli varem. Ja sellest tulenedes, muutus Ernst taas kaastundlikuks ja heatahtlukuks ning lasi 4 venevangi vabaks, tehes sellega hoopis kahju, mitte head. Sõjas peab seisma iseenda ja oma kodumaa eest, mitte kaasa tundma vaenlastele. Selleks hetkeks peab domineerima rangus ja peab omandama kalgi südame ning mitte alla andma. Armastuses peab välja näitama hoolivust ja hellust. Siin kohas on Remarqeu välja toonud kaks olekorda, kus ei saa eksida ja mis vajavad erinevaid käitumisi
hundi kaelasse,kes otsekoheselt kukkus ning muutus imeilusaks neiuks. Seejärel muutus ka Ethan inimeseks , et ütelda teistele, et nad ei viiks tüdruku keldrisse ega hakanudki midagi neile seletama. See võitlus kestis kaks tundi, mille käigus Damenil õnnestus põgeneda ja Michellil võita. Kõik Dameni karja liikmed põletatigi keldris maha, kõiki peale kahe: Angelina ja Simoni. Simon osutus üheteistkümneaastaseks koolipoisiks, kes põgenes kodust, sellepärast, et emal oli uus peika, kes poisile ei meeldinud. Simon otsuststas põgeneda läbi metsa, kus teda leidsidki Dameni hundid. Angelina aga jalutas oma poisiga läbi metsa, kui neid ründasid hundid. Tema poisil ei vedanud, kuna ellu ta ei jäänud ( Või siiski vedas? Kas on parem elada igavestipeidus või surra?). Niisiis, Damen oli võidetud ning linnaelanikud said elada rahulikult. Keegi
annaabi.ee 
