Mikael oli rikas Soome poiss, kes elas tavalist teismelise elu. Tal oli oma bänd, palju sõpru ja oma tüdruk, kes oli talle tohutult tähtis. Mikaelist tuleb rääkida aga mineviku vormis, sest ta hukkus traagilises ratta õnnetuses jättes endast maha tüdruksõbra Roosa, kes ootas peale kõige veel Mikaeli last. Kui Roosa oli avastanud, et ta ootab last, tahtis ta loomulikult lapsest vabaneda, sest ta oli alles noor, viieteistkümne aastane koolinoor. Ühel päeval otsustaski Roosa minna naistearsti juurde, et arutada abordi võimalusi. Tema nõustajaks osutus aga surnud Mikaeli tädi, kes arsti eetika reegleid rikkudes rääkis Mikaeli vanematele, et nende poja tüdruk jõudis rasestuda enne, kui Mikael suri. Mikaeli pere oli uudisest teada saades tohutult õnnelik ja tegid kõik selleks, et Roosa jätaks lapse alles. Mikaeli vanematel ei õnnestunud kuidagi Roosat ümber rääkida, sest Roosa oli tüdruk, kellele meeldis ise otsuseid
uurida ja selles valdkonnas tehakse ilmselt kõige rohkem uurimistöid Eesti koolides üldse. Reaalsus on, et tegelikult see ei ole nii lihtne kui tundub, et sageli ei valda noor uurija vajalikku metoodikat ega küsitluste koostamise põhimõtteid ja liiga sageli tehakse ebaõigesti kasutatud metoodikaga liiga väikest valimit uurides liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. Sotsioloogiliste uuringute metoodika ja mehhanismid on sageli liiga komplitseeritud, et koolinoor oma maksimaalselt ühe aasta jooksul valmiva töö raames need omandada jõuaks. Palju lihtsam oleks uurimistöö valdkonnaks valida keemia või füüsika. Mida on siis uuritud teadlikkust keskkonnaprobleemidest, sellest, mis on GMO, depressioon, probiootikumid, alternatiivsed kütused, lisaained, seagripp, loomkatsed; ühiskonnateadlikkust, teadlikkust oma kodukoha vaatamisväärsustest, karistusseadustikust, skolioosist, internetis varitsevatest ohtudest
kõrva ülekaal(VKÜ), siis on kõnep paralüüs ning b) Vasakukäelisus: ruumitaju, visuaalse Kuulmisprobleemid orientatsiooni häired. • Varem põhiliselt vanemaealistel. 29 • Järjest rohkem koolinoor, kuni 15%-l täiskasvanuikka jõudmiseks kujuneb kuulmisnõrkus (2010.a.220; 2011.a. 321 kuulmisaparaati): 20% elanikkonnast vajaks kuulmisaparaati Kõne areng – ravimid ei aita • Kõne universaalne –kõik inimesed kasutavad “geneetiline sundus” • Kaebused: kohin kõrvades e
annaabi.ee 
