Enamasti võetakse koolidesse tööle sellised õpetajad, kellel on paremad oskused ette näidata. Kahjuks aga ei väärtustata õpetaja tööd, sest on selgunud, et õpetamistingimused on aastatega halvenenud. Koolielu mõjub õpetajatele stressitekitavana ning enamasti kogunevad kooliga seotud probleemid just õpetajate õlgadele ning selle tõttu ei saagi nad oma tööst rõõmu tunda. Kuid kuidas parandada õpetajate olukorda koolis ning kuidas nad saaksid ikkagi koolimeeskonna liikmeks? Samas peaks ka sellele probleemile lahenduse leidma, et kuidas nad saaksid koolide arengut muuta? Õpetajate olukord Õpetaja amet on rutiinne töö, mille tagajärjeks võivad olla ülekoormus ja piiratud võimalused. Õpilaste õpimotivatsiooni aitab tõsta see, kui õpilased on kaasatud aktiivsemalt kooliellu. Kuna õpetajad on ikkagi tavalised inimesed, siis kahjuks iseloomustab nende hingelist seisundit ja ka nende õpetamist ebakindlus- kas nad on
enamasti eeskujude najal, kogemuste ja matkimise kaudu. Lapsed püüavad jäljendada edukate eeskujude käitumist, riietumist, suhtlemist. Siinkohal tuleb rõhutada suhteid koolis, koolis on laste mõjude ühisosa kõige suurem, kool on kõikide nende sadade, isegi tuhandete jaoks ühesugune koht. Just koolis tekivad seltskondlikud hoiakud, moed.Väärtuste kujundamine võib toimuda iseenesest või kogu koolimeeskonna teadliku ja suunatud tegevusena. Peter Senge väidab, et iga organisatsiooni juhitakse mõnede selgete põhimõtete järgi, mille aluseks on väärtused. 1.1 Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes Küsitlus viidi läbi ajavahemikul 16.04.-28.04. 2010. Küsitluses osales 30 gümnaasiumi astme õpilast, neist 16 naised ja 15 mehed.(Diagramm 1). Küsitluse tulemusena selgus, et kõige rohkem pakutud väärtus oli õiglus(11), sellele
4. Keskkonnaga seotud väärtused. Me väärtustame loomulikku looduskeskkonda ja püüdlusi säilitada ning arendada seda keskkonda tulevikus. +DEMOKRAATLIKUD VÄÄRTUSED. Demokraatia koolis tähendab igaühe õigust avaldada oma arvamust, kaasneb koolijuhi demokraatlik juhtimisstiil, õpilaste omavalitsuse aktsepteerimine, informeeritust, inimesekeskset organisatsioonikultuuri. 5. Indiviidi võimalus valikuid teha. 6. Solidaarsus. Ühtekuuluvustunne kogu koolimeeskonna jaoks. Kokkuhoidmine ühiste väärtuste alusel. 7. Õiglus. Kõigil peaksid olema samad võimalused, lähtudes isiku eeldustest ja vajadustest. Kõik on seaduste ja reeglite ees võrdsed. 8. Vabadus. Tähtsustada õigust teha valikuid, millega kaasneb vastuts. 9. Õppimine. Teadmiste omandamise tähtsaks pidamist. 10. Enese võimete realiseerimine.