kasulikkusele võib olla erinev. Seega on vajalik leida grupp, kes soovib ühishüvise tarbimise eest maksta. Efektiivne pakutav kogus leitakse punktis, kus Anna ja Mati soov maksta täiendava ühiku eest on võrdne täiendava ühiku pakkumisega kaasnevate kulutustega. Meie poolt tarbitavate hüviste hulgas on ka selliseid mis omavad ühishüvisele iseloomulikke jooni aga pakkujaks on erasektor. Selliseks hüviseks on näiteks haridus. Vaatame, kuidas mõtleb koolilõpetaja, kes peab tegema otsuse riigiülikooli või eraülikooli kasuks? Siinkohal peab tegema vahet era- ja ühiskondlikul kasulikkusel. Kui meie sisseastuja eesmärgiks on saada matemaatika õpetajaks, teeb ta valiku elukutse kasuks, mille erakasulikkus ei ole võrreldes ühiskondliku kasulikkusega piisavalt suur. Sellisel juhul ei soovi erasektor matemaatika õpetajaid koolitada, sest tulevase õpetaja soov maksta saadava hariduse eest on väiksem kui selle hariduse andmisega seotud kulutused
igasuguse sihipüüdliku tegevuse ülesehitus, siis on aasta hiljem ilmunud ,,Vanad ja noored" uueks tähiseks Tammsaare Hanseni arenguteel. Nüüd kergitab ka meie noornaturalist juba esile jutustuse ideelise juhtimise. Selleks ideeks on paratamatu vastolu vana ja uue sugupõlve vahel - nii siis jällegi mitte sotsiaalselt, vaid bioloogiliselt rõhutatud põhivaade. See ,,vanade ja noorte" antagonism, mis siis pakitses kaasaegses intelligentses liikumises, on Tartu koolilõpetaja samanimelises pikemas külajutustuses ümberkujutatud madala talupoegse tõsielu protsessiks. On nagu oleks A. Hansen kõige tõsielu põhjas näinud seesmist kahestumist ja lõhestumist. Mitte sotsiaalsed vastolud ei kisenda A. Hanseni ,,Vanades ja noortes" reformide järele. Mitte põlised küla kurnavad võimupidajad ei ole siin oma eesõiguste ja eelarvuste rahus eksitatud. Ei, soo ja rabaga ümbritsetud Kadaka talus püüab koduväi Kaarel peremeheks, et mõisavõla
annaabi.ee 
