7. Sütiste tõi eesti luulesse linna tööelu pildistiku ja protestis ühiskondliku ülekohtu vastu. Sütiste kirjutas hoogsat klassikaliselt selget ( ka vabavärsilist) kirjeldamisrõõmsat ning rahvalikut luulet. Sütiste luulet on tõlgitud ka prantsuse ,itaalia, ungari, soome, läti, leedu, armeenia, kirgiisi ja esperanto keelde. Sütiste luuletusi on tihti paigutatud koolilugemikesse ja antol-tesse, neid on paljud heliloojad (G. Ernesaks, V. Kapp, A. Karindi, V. Koha, V. Lipand, A. Ratassepp, V. Reiman, M. Saar, J. Variste, U. Veerne jt.) viisistanud.(Kruus 1995: 562-563) Kõige tõsisem rünnak arbujaliku vaimu vastu oli just Juhan Sütiste artikkel "Varamus" 1940. aastal ,mis jäi samuti poliitikale jalgu ja omandas uues ajaloolises kontekstis mitte esteetilise, vaid poliitilise tähenduse. (www.otsing/Juhan Sütiste)
,,Tahkuna", ,,Aegna"), rütmilises proosas kirjutatud laevapoisilugu ,,Üle Atlandi", libreto helilooja A. Lemba ooperile ,,Armastus ja surm" ning üksikuid luuletusi ajakirjas ,,Looming" ja mujal perioodikas. Aga tema loomingu põhiline ja tuntum osa kuulub lastele. Käesolev raamat on valik J. Oro mitmekesisest lasteluulest, mis seniajani on olnud laiali pillatud omaaegsete lasteajakirjade veergudele, väikelaste pildiraamatutesse ja koolilugemikesse. Tema lastelauludest on suur osa määratud õige väikestele mudilastele: neis luuletustes antakse paari reaga pisisündmus või tegevuse kirjeldus lapse igapäevasest elust. Valdavalt on J. Oro lasteluule aineks aastaaegade kõikvõimalikud varjundid varakevadest südatalveni, linnud, loomad, taimed -- looduse elu, millest paljugi on lapsele kodune ja tuttav, üht-teist aga saab alles tuttavaks ning koduseks autori lihtsa, meeleoluka sõnastuse läbi