tulemus, mille alusel hakkab laps edaspidi õppima. Seepärast tuleb meil hindamisel olla adekvaatne ja vastutustundlik. (Varik, 2015). 4 KASUTATUD KIRJANDUS Butterworth, G. & Harris, M. (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu Ülikooli Kirjastus. Donoghue, E (2011)„Tuba“. Kirjastus: Hea Lugu Smith, P.K., Cowie, H. & Blades, M. (2008). Laste arengu mõistmine. Neljas väljaanne. TLÜ Kirjastus. Varik, E. (2003). Eesti koolilogopeedi roll õpiabisüsteemis. Tallinna Pedagoogikaülikool [magistritöö]; loengud (2015). Veisson, M & Nugin, K. (2008). Lapse arengu hindamine 5
Õppeaastal 2013/2014 oli kõige rohkem algklassides tüdrukuid, kellel on olnud lugemis-ja kirjutamisraskused. Kõige väiksem protsent esines aga õppeaastal 2012/2013. 11 2.2. Logopeedide arvamus Lastel kellel on lugemis-ja kirjutamisraskused, häälduspuuded, kõne arenguline mahajäämus või mõni muu kõnehäire, siis sellega tegeleb koolilogopeed. Esimese klassi kooliaasta alguses selgitatakse välja, milline laps vajab koolilogopeedi abi kuna kõnespetsialist oskab juba kooliastujal näha ohumärke, mis viitavad lugemis-ja kirjutamisraskustele.(Nergi 2011) Koolilogopeedide arvates ei saa lapsed lasteaias õigeaegset ravi kuna paljudes omavalitsuste rahastavates lasteaedades on logopeedide töötunde vähendatud või hoopis koondatud. Samuti, kui vanemad ei suuda eravisiitide eest tasuda, siis seljuhul ei ole laps enne kooli abi saanudki.(Nergi 2011)
annaabi.ee 
