Teksti üle lugedes tundus tuttav küll ning kui kontrolltöö sai sooritatud, vajusid enamus laused unustusse kuid mõned siiski jäid. Miks nad jäid? Pythagorasest ja Platonist hiljem kirjutas Leon Bloy: "Maa peal ei ole ühtki inimolendit, kes suudaks täpselt öelda, kes ta on. Keegi ei tea, mida ta on siia maailma tegema tulnud, millele vastavad tema teod, tema tunded, tema mõtted... Inimesed ei oska vastata küsimusele, kes ta on, sest nad määratlevad ennast läbi teiste. Kui küsida koolilapselt, kes ta on, hakkab ta rääkima, et ta on õpilane, õde või vend, osa klassist, mõnest huviringist.. Kui küsida emalt, määratleb ta end läbi abikaasa, lapse ning oma lapse saavutuste ning tegemiste. Tihti vastamegi küsimusele, kuidas sul läheb, läbi oma lähedaste: ,,Mari läks just kooli ning Tõnisel läheb tööl väga hästi!". Teine variant sellele vastata on mitte midagi ütlev: ,,hästi." Või veel hullem: ,,normaalselt." Mida see veel tähendama peaks
mõtteid ja tundeid, mõistab õpetaja ja kaaslaste teateid ja on võimeline lahendama mõtlemis ja otsustamisülesandeid. Lugemis ja kirjutamisoskus ei ole veel kooliküpsus. Selleks, et õppimine oleks võimalik, peab laps suutma keskenduda ühekorraga ühele asjale, olema tähelepanelik. Mänguealine keskendub keskmiselt 1520 minutiks. Koolilapselt eeldatakse veidi pikemat keskendumisaega. Keskendumisvõime puudulikkus võib olla erinevate asjade tagajärg. Lapsel on puudunud keskendumist nõudvad ülesanded, kodu on olnud rahutu, lapsele on asetatud liiga suuri/kõrgeid ootusi jne. Ka ahistus, pinge ja masendus toodavad keskendumisraskusi. Kool eeldab piisavat eneseusaldust, tunnet, et tullakse koolis toime