• Kaaluti ka algklassi erinevate ainete õpikuid • Koolikoti kaalumiseks kasutati multifunktsionaalset kaalu ja õpikute kaalumiseks köögis kasutatavat elektroonilist kaalu Koolikottide kaalumine – oli mitmeid abilisi Koolikotti kaalub Feridee Sevostjanov 7.b klassist I. Vahteri foto Tulemused • 1. klass: keskmine koolikoti kaal 2,4 kg, üle lubatud kaalu vaid ühel õpilasel (4% koolikottidest) • 2. klass: keskmine koolikoti kaal 2,5 kg, üle lubatud kaalu kolmel õpilasel (12,5% koolikottidest) • 3. klass: keskmine koolikoti kaal 2,5 kg, üle lubatud kaalu viiel õpilasel (23,8 % koolikottidest) • 4. klass: keskmine koolikoti kaal 2,7 kg, üle lubatud kaalu kolmel õpilasel (12,5% koolikottidest) • Järeldus: suurem osa algklasside õpilastest käib koolis normaalkaaluga koolikottidega Tulemused - 12 algklassi õpilast käib
Vanad paberkandjal ilmunud õpikud tehakse arvutisse allalaetavateks ja osad uued õpikud ongi ainult interneti kaudu kättesaadavad. Tegemist on äärmiselt innovaatilise lahendusega koolikoti kergendamiseks, kuid võib olla majanduslikult ebareaalsega. Nüüdseks on minu esimesse klassi astumisest möödas kaksteist aastat, kuid mäletan siiani, kui palju erinevaid õpikuid ja töövihikuid tuli algklassides kaasas kanda. Tihtipeale olid koolikotid suuremad kui õpilased ise. Koolikottidest oli raskem ainult mäletada, mis vihikuid järgmine päev kaasa tuli võtta. Ei juhtunud harva ka seda, et õppematerjalid omavahel vahetusse läksid ja selle tõttu, et minu asjad pinginaabri kätte olid sattunud, kodused ülesanded tegemata jäid. Peavalu tõi see kõigile: mulle, vanematele, õpetajatele. Eelneva probleemi lahendamiseks on välja tuldud õpikute digitaliseerimisega. Paberkandjal raamatutele eelistatakse tahvelarvuteid ja e-lugereid
ideaalselt, ühendades endas nii palju räägitud innovatiivsuse ja mugavuse, mis peaksid mõlemad teadmiste omandamist ning õppimist huvitavamaks muutma. Areneva tehnoloogia ajastul tundub üsna loogilise sammuna, et ka õppematerjalid kolivad virtuaalmaailma ning muutuvad sealt igapäevaselt kättesaadavaks, mis kasu on kõigist neist tehnoloogilistest saavutustest, kui me ei oska nende abil iseenda elu kergemaks teha, alustades siis näiteks noorte koolikottidest. Kanda viiel päeval nädalas endaga kaasa üht tahvelarvutit on rühile ning seljale palju mugavam, kui vedada päevast päeva tosinat paksu õpikut kooli ja tagasi. Kuid kuidas mõjub nutiseadmete pidev ning igapäevane kasutamine noortele õppuritele? On üsna ilmne, et ka e-õpikutel on omad miinused. Kas tahvelarvutite konstantne käsitlemine mõjub halvasti silmadele või mõjutab kuidagi teisiti meie tervist, seda pole teada. Tundub
annaabi.ee 
