logopeedidele. Oluline on, et lühendatud tööaeg on eelloetletud töötajate täielik tööaja norm. ja tööandaj peab maksma neile töötasu vähemalt VV määrusega ettenähtud palgamäära suuruses. (hetkel 3600. või 25,50 kr tunnis.) (2008 a on see 4350 kr või 27 kr/h). Tja P S §5 reguleerib alaealistele lühendatud tööaega järgmiselt: 13-14 a alaealistel on tööaja norm 4h päevas ehk 20h nädalas. Sama norm kehtib ka vanemata koolikohuslaste kohta 15 aastane alaealine, kes ei ole koolikohustuslik, võib töötada 6h päevas ehk 30h nädalas. 16-17a alaealised, ke sie ole koolikohustuslikud on lubatud töötada 7h päevas, 35h nädalas. Kuid siin peabsilmas pidama, et nende töötamine ei tohi kahjustada nende tervist, kõlblust, vaimset arengut ega takistada osalemist õppetöödes. Allmaatöödel on töönorm 7h päevas ehk 35h nädalas, tervistahjustavatel töödel oleneb
Seaduses soovitati talupoegadest koolmeistrid vabastada mõnest mõisakohustusest. Mõisnikud, kes ei asutanud koole, pidid kirikukassasse maksma kümme taalrit. Igalt kihelkonnalt nõuti kihelkonnakooli asutamist. Patendi lõpuosas märgiti, et suureks takistuseks on kooliraamatute vähesus. Kubermanguvalitsus lubas tulevikus hoolt kanda õpperaamatute trükkimise eest. (Andressen 2003, lk. 77) Kooliaja hakulpidi pastor andma koolikohuslaste nimekirja igale mõisnikule, need aga külakubjaste abiga lapsed kooli nõudma. Kubjas pidi iga nädal kooliskäimist kontrollima ja puudujatest mõisnikule teatama, mõisnik aga talupoegi karistamisega sundima lapsi kooli saatma. Pastoril tuli iga nelja nädala järel mõisa- ja külakoole visiteerida ning märgatud puudustest mõisnikule teatada. Kodus õpetust saanuid tuli pastoreil eksamineerida lihavõttepühade paiku, s.o. koolitalve lõpul. (Eisen 1989, lk. 233)
annaabi.ee 
