kestis Maria ema surmani 1912. Maria lapsepõlvekodus ei olnud üksmeelt, isa rangus ja ema leebus tõid tihti tüli ja väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Teda kutsuti rahutoojaks. Perekonnas valitses range kord, igaüks teadis oma ülesandeid. Kui Maria oli väike, siis pidi ta iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, sest tundis suurt rõõmu vaeste aitamisest. Pere ainuke tütar pandi tavakooli ja juba esimestest koolikogemustest sööbisid Maria mällu näited selle kohta, missugune ei peaks kool olema. Eriti hämmastas Mariat lugupidamatus, mille osaliseks lapsed koolis said. Maria ei torganud küll silma eriliste võimetega, kuid ta jäi kõigile meelde oma väärika käitumisega ning sellega, et kohtles kõiki lugupidavalt ja ootas samasugust suhtumist ka iseenesesse ja kaasõpilastesse ka õpetajatelt. Kui Maria oli 12- aastane, kolis pere Rooma, kus saadi anda talle korralik haridus. Vanemad soovisid, et tütrest
64. Möödunud neljapäeva õhtul kõlas Jõgeva Remondi Teede Ehituse saalis meeste laul (Alter: 1976). 1975. aastal asutati Jõgeva TREV-i meeskoor ,,Mehis", mis oli üks paremaid ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi ettevõtete taidluskooride seas, ühtlasi Jõgeva ainuke meekoor. Et meeskoorilaul Jõgeval kestaks ja kõlaks, tehakse lauluharjutusi ja esinetakse koos Jõgeva poistekooriga ka edasi. 65. Oma koolikogemustest rääkis direktori asetäitja eriala S. Veskis. Ta märkis, et kasvatustöös oleneb väga palju perekondlikust üldtoonist, mikrokliimast perekonnas (Ehala: 1975). Lapsed on kodu peegel väljaspool seda. See, millega tegeletakse kodus, tuleb selgesti välja käitumismaneerides ja suhtlemisviisis. Harimatut last koolis harituks ei muuda, sest neil on leluaeg kehv olnud. Aitab eeskuju, palju sõltub ka lapsest endast. 66