ka kooli tunnet. Kokkuvõttes tuleb see ka odavam, ei ole vaja pead murda, millise firma särgi parajasti lapsele ostma peab ja kui lapsed on suhteliselt ühtemoodi riides, ei tunne keegi ennast kehvema majandusliku olukorra pärast halvasti. 1950-ndad Viiekümnendate alguses ei olnud koolivormi kandmise nõue veel üleüldine. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun volangidega koolipõll ja valge pidupõll. Koolipluus oli valge-sinisekirju peenetriibuline. Kohustuslik oli kaelarätt. Koolikleit oli musta või sinist värvi. Poisid kandsid koolis ülikondi. 1960-ndad Kuuekümnendatel aastatel koosnes koolivorm rohekassinisest koolipluusist ja tüdrukutel sinisest pihikseelikust, mis käis keskelt vööga kinni. Mõjutustena kuuekümnendate aastate minimoele ka pihikseelik üle põlve ulatuv. Poisid kandsid viigipükse ja pintsakut. Piduliku vormi juurde kuulus kaelarätt ja valge pluus.Tüdrukute pidupluusil olid ümarad volangidega kraed.
kaasõpilaste asju. 8. Õpilane võimleb igal hommikul. Ta valmistub korralikult tundideks, töötab, puhkab ja heidab magama ettenähtud ajal. Üheks distsipliini loojaks ja kinnistajaks oli koolivorm, mis tagas kõigi ühtsuse ja oli nii alusmüüriks nn "vendlusele", mida pea kõigis kontekstides rõhutati. Koolivorm oli kõikides koolides ühesugune ning muutus korduvalt- tüdrukutel tumedast riidest koolikleit valge kraega ja must põll, põhikoolis seelik ja pluus; poistel tume ülikond. Vormi kandmise kord oli väga range: nt külmadel aegadel oli keelatud kanda kampsunit koolivormi peal, samas kui all võis, kui ainult mahtus. 4.2 Iseseisvuse taastanud Eesti 14 Kool (ja eelkõige põhikool) peaks kujundama inimeses sellise väärtushinnangute vundamendi, mis vastab antud ühiskonna poolt omaksvõetud
annaabi.ee 
